Eile käisin üle pika aja jälle autoga sõitmas. Vihma sadas ja tee, mis viis mind sihtpunkti B oli lihtsalt jube. Esiteks ei tahtnud auto kuidagi minu valitud sõidurajaga leppida vaid vingerdas nagu mingi ligedik ja teiseks valitses minu pea kohal pidev hirm, et siia mülkasse ma kinni jään. Ma juba kujutasin vaimusilmas ette kuidas auto mudamülkasse vajub ja peatselt jääb mälestama minu sealolekut vaid väike mulksuv mudala...(pildil võite näha, milline nägi välja tee peale seda kui ma oma autoga sinna sise olin vajunud)
Kihutasin siis 40-ga keset teed. Järsku aga hüppasid minu ees teele kaks kitsekest. Märkasin, võtsin hoo maha (jah selle meeletu 40 km/h kiiruse), isegi ei sõitnud neile otsa ja vaatasin, ega rohkem sarvikuid ei tule. Õnnelikult ellu jäänud kitsed jõllitasid mind tükk aega teeserval, enne kui metsa kalpsasid.
Midagi põnevamat pole juhtunud. Üsna mannetu või mis. järgmisel nädalal luban elada põnevamat elu. Nt proovin saada kontakti tulnukatega vms.
Julgen pakkuda, et järgmine nädal, või vähemalt selle teine pool tõotab sul tulla PALJU põnevam ja sündmusterohkem!
VastaKustutakarta on :D
VastaKustutaÄra karda midagi, naudi hoopis täie rauaga. :D
VastaKustuta