Eelmisel pühapäeval helisati, et olgu mu poster kolmapäevaks valmis. Võtsin siis end kokku ja pingutasin nii et saba rõngas ja sain selle valmis. Järgmisel päeaval helistas juhendaja ja ütles, et nädalaga paluks ka teadusartiklit. No aitähh. See tähendab veel ühta töönädalat kus ma töö jurest alles öö saabudes minema hiilin. Ja ma võin kihla vedada, et kui ma olen end kaheksajalgseks pungestanud ja imekombel selle siiski valmis saanud teatatakse mulle, et noh, kaua see sul ikka võtab, kirjuta siis oma magistritöö ka ära. No Septembri lõpuks näiteks!

Miks ma seda siin kirjutan?

No üldiselt selleks, et kurta oma kurba saatust ja leida lohutust. Ja siis natuke ka ütlemaks, et nädalavahetus on puhkamiseks ja mul pole mingit kavatsust seda õppetööle raisata.

Selle asemel käisin isaga metsas seenel. Nii üle miljoni aasta. Ja sain värskeõhumürgituse ja lähen ilmselt varsti magama. Aga metsas oli näha küll selle Blaz Porenta poolt jäädustatud punase tigudesse sõbralikult suhtuva pahareti tegusid...

Ja ma tahtsin öelda, et olen jäle rõõmus ja õnnelik ning luban, et ei jonni väga palju.