Olukord on ikka äärmiselt ebanormaalne. Mul on miski müstiline haigus. Palavik on. Süda paha on. Aga sellega ka piirdub. Ei köha ei nohu ei valu kusagil.
Täna mõtlesin, et loogiliselt võttes peaks inimene ikka kord nädalas midagi sööma ja läksin selle eesmärgiga poodi. Kõndisin siis riiulite vahel ja no mitte kui midagi ei taha.
Aga lõputööd ei saa ka ju nii kirjutada. Ma siiski üritasin. Kirjutasin natuke, kui väsisin, siis mängisin malet, kui tüdinesin, siis lugesin, kui südametunnistus hakkas piinama, siis kirjutasin jälle natuke tööd. ja nii see ommik möödus.
Möödaminnes küsisin Mpsilt meditsiinilist nõu, mida halva enesetunde puhul teha võiks. dr Mps soovitas kas võtta sisse horisontaalasend, või hingata värsket õhku või süüa midagi (nt greipi). Kuna mina ju teen kõike, mida Mps mul teha soovitatab aga kõike kolme korraga ei saanud teha, siis tuli valida. Viskasin siis kulli kirja. Kull - poodi, kiri - voodi, jääb otsa peale seisma - kirjutan oma lõputöö kiiresti valmis. Tükk aega seisis otsa peal, aga otsustas lõpuks ikka poe kasuks. Läksingi siis Annelinna Tirsisse greipi ostma (muide äärmiselt maitsvad greibid* olid. tähh hea nõu eest). Kuna ma juba sealkandis olin, siis tegin ka pisikese Ihaste tiiru. See oli täna äärmiselt huvitav. Mida ma siis nägin/kuulsin: Kõigepealt nägin Prügitiimi Tambetit (Tundis teine mind isegi ära), siis nägin meeletutes kogustes õhuhaldjaid (neil oli vist miski kogunemine. Vahel harva on neid näha, aga täna oli kohe nii palju, et hakkas väljavaadet varjama. Virvendasid teised silme ees). Siis ma nägin, ei nüüd ma valetan, siis ma kuulsin ööbikuid. neid oli raske mitte kuulda. Lõõritasid teised nagu oleks miski laulupeo ettelaulmine või veel hullem võidulaulmine käsil. Ja teate, Ihaste on ikkagi ilus koht. Selline väikese aedlinna tunne. Mõnus kevadene, lapsed mängivad tänavatel indiaanlasi ja kauboisid (palavik on langenud, just kraadisin 37,4) keegi lõhub kusagil puid, eemal haugub koer, kusagil põletatakse midagi aias. Mõnus. ja kõige selle peale paistab mõnus õhtupäike. Imeilus.
Tagasiteel põikasin Viviani juurest läbi ja tagastasin talle raske südamega matkakoti. Ma armastan matkavarustust (k.a. matkakotid).
Edasi läks asi imelikuks. Kõnnin mina rahulikult kodu poole. Tuleb vastu miski noormees ja kingib mulle lille. No aitähh. Seda ei osanud ma oodatagi. Kõnnin siis edasi ja järgmine noormees, kes mulle vastu tuleb peatub ja küsib, et kas ta tohib minuga tutvuda. Sellele ei osanud kohe kuidagi regeerida. Mõtlesin aint, et järgmine noormees, kes vastu tuleb, palub suure tõenäosusega mu kätt. Aga koduteel ei kohanud ma enam kedagi. Nii et seekord siis pulmasid ei tule :D
*Greipidest niipalju. Esimesed greibid ostsin tegelikult eedenist. Seal müüdui need mulle apelsini hinnaga, aga kuan apelsin oli odavam, ei hakanud ma kisa tõstma. Teise greibi ostsin Tirsist, seal müüdi see mulle alguses Puust paadi hinnaga, aga kuan ma polnud ühe õnnetu greibi eest nõus nii suurt summat välja käima, siis sain ikkagi punase greibi hinnaga (kuigi mul oli valge greip, mis oli miskipärast kallim kui punane), ma ei julgenud rohkem häält tõsta, võibolla järgmisena oleks see näiteks aialabidaks nimetatud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar