Tulin siia keemia hoonesse, et olla ilgelt asjalik ja oma baktööd kirjutada. Aga ma ei oska mitte kusagilt alustada. Otsustasin siis blogist alustada. Mõtlesin, et kurdan natuke oma raske elu üle.
Üks kahest. Kas lähenev surm hingab mulle kuklasse või on mul kõva allergia elu suhtes. Minu vana hea südamepahaduse trikk on nimelt jälle tagasi. Miski tagurpidi rasedus või asi. See pole ju normaalne kui mul igal õhtul lambist süda paha on (Ok, mitte igal õhtul - Saaremaal mul kunagi selliseid probleeme pole. Pigem siis juba allergia Tartu vastu).
Igatahes soovitan kiiresti anda sisse soovid, millega ma teid oma testamenti kanda võiks. Enne kui hilja.
Tegelikult mul küll surra plaanis pole. Pigem vastupidi. Kuidas saaks ma surra, kui mul on veel nägemata mudamaadlev Maariš ja muud sellised vaatamisväärsused. Pole ju võimalik.
Kuigi kui palju ma täna näen on muidugi iseasi. Mingil kahtlasel ja valgust mitte kannataval põhjusel jättis Pille täna prillid koju ja liigub nüüd ringi kui pimedusega löödud :D
P.S Kes ajas mu voodi eile segamini?
seda et.. mina vist ajasin Su voodi segamini.. ma luban, et ma enam nii ei tee.. no vähemalt täna :oP
VastaKustutalestakalal onsüda paha ja voodi segamini... ja ta ei tea, kes voodi sassi ajas...
VastaKustutaseega, kolm võimalust:
1. rase
2. rase
3. rase
on kellelgi veel küsimusi?
Sel juhul on tegu statsionaarse rasedusega. Juba kolmandat või äkki juba neljandat aastat järjest. Ei mäletagi ästi, millal see akkas. Ja kolmikute (teist varianti lihtsalt pole)isa kindlaks määramine on ka muidugi keeruline. No nii pika aja peale...tõesti enam ei mäleta ;)
VastaKustutaP.S Kas raseduse puhul ei olnud mitte ommikune südamepahadus? Ma saan aru küll, et ma pean igat pidi teistest erinema, aga ikkagi, miks just õhtuti...