Mul on IGAV
Saate aru IGAV. Mitte lihtsalt nii, et pole nagu midagi teha ja midagi teha ka ei viitsi. Ei hoopis nii, et kohutav meeletu rumal rahutus on sees ja mitte midagi pole teha. Tahaks liikuda, luua, lehvitada. Tahaks joosta linnast välja ja karjuda. tahaks, tahaks tahaks...
Aga selle asemel istun ma siin nelja sina vahel ja tunnen kuidas ma iga sekundi murdosaga mandun ja vajun järjest enam justkui mingisse igavusesohu. istun aknalaual ja näen, kuidas iga sekund, kus mul midagi teha pole, muutub mateeriaks, kondenseerub tilgaks ja vajub tuhande tonni raskusena ma õlgadele. See on kohutav. Igavus on mu suurim vaenlane.
Ma raiskan lihtsalt oma elu, oma noorust mittemillegi peale.
Appi.
Kohutav.
Ma ei kannata seda.
Aaaaarghhhh
ma pean kiiremas korras midagi ette võtma. Muidu mureneb kogu see maailm nende sekundite raskuse all pihuks ja põrmuks...
Appi.
Mul on tõsine paanika.
Järgmine kord kui mul igav hakkab, siis laske mind maha.
Aaaaaaaa
Kohutav....
See siin pole hala vaid appikarje!
Olgu, ma siis lähen. vaatan kui kiiresti mul õnnestub joosta, et nende tinaraskete sekundite eest pakku pääseda
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar