Selline huvitav asi juhtus eile...või kui aus olla, siis kella järgi täna. Mina ja Maris otsustasime nimelt veidi võistelda teemal kes suudab kauem üleval püsida. istusime siis mingi poole viieni üleval ja lõpuks otsustasime, et lepime viigiga, läheme magama ja järgmisel päeval jätkame sealt kust pooleli jäime...
Kas me pole leidlikud?
(aga vähemalt oleme Marisega valmis laulupeole minema. Pool vol1-st laulsime uinumise vältimiseks läbi... täitsa akapella ja puha...mõni laul tuli peaaegu et isegi välja... )
Ja siis mängisime me eile veel selliseid põnevaid mänge nagu nt kes suudab kauem ühe jala peal seista (silmad kinni). Piret suutis 4 sekundit!!! Uskuge mind, see pole üldse nii lihtne.
Õhtu jooksul jälgiti ka nüüdsest minu lemmikspordiala - jõllitamise maratoni. Ma olen siiski veendunud, et kumbiki võistlejatest ei ole selle spordi tõelisest sisust ja ilust aru saanud. Kui ikka üksteisele otsa vadata, siis korralikult, mitte nii, et ühe silmaga vaatan mis telekast tuleb või uurin lihtsalt mida muud põnevat ümbruses toimub. Nii juhtubki, et pealtvaatajatel hakkab igav. Tõelised jõllitavad suudavad ka pealtvaatajatele pinget pakkuda. Kui pühenduda jõllitamisele, siis ikka südamega. Idee ei ole ju selles, et võimalikult kaua vastu pidada. Ei, idee on sundida teist pilku pöörama ja selleks on vaja keskendumisvõimet. Pilku tuleb panna kõik oma mõtted, süda ja kirg...kõik mis sul on! Et pilgud tapaks, hävitaks, laastaks. Vastasel peavad hakkama silmad vett jooksma, ta peab hakkama kartma ja lõpuks parimad jõllitajad teevad veel nii, et hoiavad vastase pilku kinni ka siis kui viimane tahab pead ära keerata. Ja alles siis kui vastasest on viimnegi välja imetud, siis lasta ta lahti....oh jah....aga tänapäeval on vähe neid, kes mõistavad tõelist jõllitamise kunsti.
jah, jälle norime Pireti ja tema füüsiliste võimete kallal.. see selleks, aga jõllitamisvõistlus oli tõesti veidi igav.. võib olla oleks vaja kommentaatorit, kes lisaks asjale vürtsi?
VastaKustuta