Neljapäev, jaanuar 27, 2005

Oo õnnis deinternetiseeritus

Rajasin hetkeks ühenduse tsivilisatsiooniga, et öelda teile - meil siin maailma otsas on külm ja ilus ilm. Olen kui maailmast ära lõigatud. Ja ongi hea. Saan teha rahus oma kursatööd, vaadata mööduvaid pilvi ilma MSN-i tirilumpsita kõrvus, kirjutada oma surematut ja mitte iial valmivat romaani ja ohh, nautida vabadust.

Muide, kas pole ebaaus, et minu vanaemal on kodus interneti püsiühendus ja mina pean sõpradele kirju saatma pudelipostiga või lootma tuvide peale...

Aint kahju on sellest, et sõbrad kõik on kusagil kaugel internetiseeritud maailmas ja ei oska mere äärest minu pudelit oodata, ega ava akent minu kirjatuvile.

Kommentaare ei ole: