Valmistun inimestele pettumust valmistama

Meie vald saab sel aastal 35 aastat vanaks. Kavas on aastaringsed pidustused ja keegi eriti tööd ei tee. Sest pidu, noh. Iga nädal on pidu eri külas. Kuna meil on 52 küla ja aastas on mugavalt 52 nädalat, siis jätkubki just igasse nädalasse üks pidu. Selle nädala "sünnipäevalaps" oli Aljava küla. Ma arvan, et see väike armas külake maailma lõpus pole ammu nii palju tähelepanu saanud kui see nädal. Natuke mängis selles rolli ka minu väike kaardike, mille seni paljude poolt avastamata külast joonistasin.

Minu enda esimene kokkupuude Aljavaga ulatub 20 aasta tagusesse aega, mil mu teadmised Muhu saarest piirdusidki vaid paari külaga (Ma pakuks välja Kuivastu, Liiva, Koguva ja Pärase). Aljaval sai käidud mingit käpaliste elupaika taastamas. Kuidas ma sinna sattusin, seda enam ei mäleta, aga pool meie kambakest oli igatahes kohal. Juu keegi tundis kedagi, kes korraldas. Mina haarasin reha ja läksin teistega kaasa. Olen alati hea kaasamineja olnud. Hiljem olen töö asjus ikka mõned korrad Aljavale sattunud, aga kindlasti ei ole tegemist minu poolt väga sagedasti külastatava kohaga..

Esmaspäeval kolib pidu üle Hellamaa külasse, kus olen märkimisväärselt rohkem käinud. 

Aga siin tekkiski mul dilemma. Kas joonistada ka Hellamaa kaart või jääda endale kindlaks ja piirduda vaid mõne üksiku kaardikesega. Ühest küljest pressivad peale soovid ja unistused, teisest küljest reaalsus. Tunnen, kuidas olen nende kahe vahele litsutud nagu pannkook. 

Asi on nimelt selles, et tegelikult ma tahaksin joonistada. Mul on juba aastaid olnud plaan kogu Muhu saar üles joonistada ja teha selline suur seinakaart, kus kartograafia seguneb huumori ja kunstiliste liialdustega. No ja kui töökaaslased tulid mu juurde jutuga, et keegi võiks Muhu kaardi joonistada, siis haarasin sellest kohe kinni. Mõtlesin, et võiks teha sellise advendikalendri tüüpi kaardi, kus iga nädal joonistaks valmis ühe külakese ja aasta lõpuks oleks ilus tervik valmis. 
Plaan igati äge, lasin endale tuua linnast kõige suurema paberi, mis sealt saada oli ja... avastasin, et see on ikkagi liiga väike. Mõni küla oleks tulnud vaid paar ruutsentimeetrit, kuhu vaevalt rebase istuma mahutaks. Ja no mis "advendikalender" see selline oleks. Oma plaane ei saaks ikka ellu viia.

Seejärel tegin plaanid ümber. Mõtlesin, et joonistan iga küla eraldi suurelt välja. Alustasingi Aljavaga. Selle peale läks mul kaks õhtut (no mis teha, ma ei ole eriti kiire joonistaja). Aga Aljava küla on pisike. Ainult 4 majapidamist. Hellamaa on kolm korda suurem ja majapidamisi on seal kordades rohkem. Mis tähendab seda, et kui ma tahaks kõikide külade kohta kaardid joonistada, siis oleks mul pooled õhtud sel aastal sisustatud ja lapsed vaataks jälle segamini toas näljaste nägudega pealt kuidas emal nutab, et miski ei tule välja, selmet oma lapsukestega aega veeta. Seda ma jällegi ei taha. 

Ma tõesti tahaks neid kaarte teha, aga mitte oma pere arvelt. Seega ainus lahendus oleks kaarte joonistada tööajast. Usun, et kui iga nädal ühe päeva ohverdada, siis saaks kaardid tehtud küll. Aga kes siis minu töö ära teeks?

Muidugi on mul kurb meel valmistada pettumus neile, kes juba põnevusega järgmist kaarti ootavad. Minu kritseldus Aljavast võeti päris kenasti vastu ja ma lugesin välja, et inimesed eeldavad, et nüüd saab iga küla kohta sellise kaardi. Njah. Taas tuleb kogukonnal minus pettuda. Teisalt, ega ma pole ainus inimene saarel, kes teab, mispidi pliiats käes käib. Ehk võtab keegi teatepliiatsi üle ja joonistab ise mõne kaardi. Loota ju võib.

Aga selle suure Muhu kaardi plaanin ma ikka joonistada. Ma pean ainult enne välja mõtlema, mismoodi mahutada kogu see geograafia, kultuur ja elurikkus nii väikesele paberilipikule (mis oli linna suurim paber).