Vahel ma imestan, et miks ma ikka veel seda tööd teen. On ju maailmas palju lihtsamaid ja toredamaid ameteid, kui see ametnikuniru koht. Täna oli jälle selline päev, kus ma tõsiselt kaalusin, et äkki peaks midagi muud otsima. Töökaaslastele võiski jääda mulje, et andsin alla. Tulin tööle, parkisin auto, avasin pagasiruumi, vaataain korra trepi poole, mis kontorisse viib ja seejärel istusin tagasi autosse ning sõitain koju tagasi. Aitab kah.
Koju jõuses lõin ilmselt põnnama. Võtsin esikust arvutikoti ja lonkisin ohates auto juurde tagasi.
Tööl on pooled haiged. Mul pole aega olnud haigeks jöäda, aga kardan, et kohe kui võimalus antakse, kargab haigus kallale...
Aasta esimesel tööpäeval istusin laua taha, sirutasin käe, et arvuti avada...aga avamist ootav tööriist oli kodus köögilaual. Olin vapper ja koju minnes tagasi ei pööranud. Hea küll, natuke lõin ikka vedelaks, tegin tööpäeva kodukontorist.
VastaKustutaEnam arvutit koju ei vea. No olgu, täna võtan...