neljapäev, august 12, 2021

raskekujuline eiviitsissimus

See on ikka kummaline, kuidas mõni päev oled rõõmus ja rõõsa ja töö justkui lendab käes (või kui just ei lenda, siis vähemalt ei võitle vastu) ja mõni teine päev (nagu näiteks täna), on täielik energiapuudus, tüdimus ja tülpimus. Ma ütleks, et minu efektiivsus on heal juhul 60% tavapärasest. Aga võibolla olen selle hinnangu andmisel liiga optimistlik.

Hommikust saati ei suuda kuidagi tööle keskenduda ja tunne on just selline, et läheks magama. Vahin enda ees olevat dokumenti ja mõtlen, et mis ma sellega tegema pidingi. Ah jaa, õige, tuleb meelde. No ja hetk hiljem leian end sama dokumenti piidlemas ja mõtisklemas, et mida ma sellega küll tegema pidin. Kohvi aitas ka ainult korraks. Olen vist saavutanud resistentsuse kohvi suhtes. Peaks midagi muud proovima. Kapis on rummi, ehk aitaks see.

Kõige õigem olekski magama minna. Mitte, et ma oleks unine, aga tohutu väsimus on küll kallal. Millegipärast ei vaata tööandja aga töö ajal magamisele eriti hea pilguga. Ja mis eelmainitud rummi tarbimist puudutab, siis ka siin võib olla tööandja selle tegevuse sobilikkuse osas eriarvamusel.

Aga olks, vaevalt, et tööajal blogimiselegi eriti hea pilguga vaadataks. Jõllitan siis oma dokumenti edasi.

(pilt leitud internetiavarustest)


Kommentaare ei ole: