Täna algas ametlikult suvi. Ma arvan, et seda pole ajaloos veel enne juhtunud, et mul on enne suve algust juba pooled korrad ujumas käidud. Pooled korrad millest? Ikka tervisenormist. Olen seda ju ennegi kirjutanud, et vanarahvas on üsna kindlalt väitnud, et kui suvel vähemalt 16 korda meres ujumas käia, siis talvel haigused ei kimbuta. Võibolla see ongi see kauaotsitud koroonaravim.
Aga tõsi see on, et juba 8 korda on mul meres käidud. Neist kolm korda liivarannas, kolm korda päikeseloojangu aegu ja kaks korda koos lastega oma kivisel rannal.
Siinkohal olgu märgitud, et kuigi ma olen hülgerahva kuulsusrikkast klannist, kes külma ei karda, on merevesi meie kandis olnud suviselt soe. Mitte kordagi ei ole tekkinud tahtmist villaseid sokke jalga panna. Ja uskuge mind, olen ajaloos ka südasuvel villasokiigatsust tundnud.
Vaatasin eile veebist merevee soojust. Põhjarannik 12-13 kraadi. Läänerannik 21 kraadi. Ise käisin esiteks Roostal - paned jala sisse ja tald tõmbab krampi. Ja siis Österby's - nagu supp! Randade vahe on linnulennult täpselt 20 km.
VastaKustuta