Eile oli see märkimisväärne päev mil sai tehtud selle aasta esimene suplus meres. Esimese kohta oli uskumatult soe vesi! See-eest oli tuul külm ja kõle. Järelikult tuli veeta rohkem aega vees kui õhu käes. Märjakstegemisega polnud ka mingit raskust. Lained olid suured!
Rand oli peaaegu inimtühi. Ainult kolm mütside ja jopedega isikut jalutasid koeraga ja vaatasid meid kui pisut kohtlaseid. Aga noh, hülgerahvas on ju selliste pilkudega harjunud. Isegi lapsed hüppasid rõõmsalt lainetes ja ei lasknud end sugugi häirida madalast õhutemperatuurist. Kurtsid ainult, et liivalossi tegemiseks pole ämbrit. See-eest korjasid nad terve hunniku kive. Vaest Tirtsu veel vette ei lastud. Ta avaldas selle üle valjuhäälselt oma nördimust.
Mina olen kaks viimast päeva veetnud tapetseerimisega. Või noh, üritanud seda teha. See pole sugugi kerge kui su oma pesamuna on otsustanud püha üritust saboteerida. Juu talle ei sobinud, et emme tähelepanu on kusagil mujal kui temal. Teate kui keeruline on keskenduda kui taustal käib äääää-vääää-bäää. Igatahes jätkub seda tapeetimise tööd veel mitmeks päevaks. Tirtsuke sai täna muide 8-kuuseks. See on juba 2/3 aastast. Sel puhul söödi torti ja määriti vaarikaid mööda nägu laiali.
Minu (seni) viimane lapselaps saab 8 -kuuseks 11.päeva pärast.
VastaKustutaPalju õnne Tirtsule!