Juulilaager

Ja ongi läbi meie esimene Juulilaager. Ah, et vanasti olla ju Maalilaager olnud, mis siis juhtus? Läbi sai. 23 aastat saime igal suvel kokku ja tegelesime kunsti ja kultuuri edendamisega. Möödunud suvel oli aga tõeline laagriikaldus. See ei sobinud mitte. Nii otsustasimegi luua uue laagri, mis ühest küljest kannab edasi vana laagri traditsioone ja väärtusi, kuid teisalt on värske ja täis uudset hingamist. Nagu värskendav tuulehoog, mis toob südasuvisesse leitsakusse jahutavat leevendust ja mere soolakat hõngu.
Laagri teemaks oli Itaalia, kuna valdav osa laagrilistest oleks pidanud just samal ajal Vahemere kaldal pitsat sööma. Kui ajad poleks sellised nagu nad on. Usun siiski, et killuke sellest kaugest maast õnnestus Saaremaa kadakate (või siis pigem pärnade) vahel taaselustada. Toidud, kostüümid, laulud ja lõke. No ja loomulikult kaunid Itaalia-teemalised maalid! Muide, minu jänes oli ka parasjagu hulkumas Itaalias. Need kadakad seal pildil on tegelikult küpressid.
Ma oleks hea meelega rohkemgi maalinud, aga noh Tirts, Täps ja Tõruke andsid endast kõik, et minu loomingut pärssida. Nii jäigi kolme päeva tulemuseks vaid üks jäneseportree, üks abstraktne värvivalang ning mõned kleepsud. Aga algus oli siiski paljulubav.