Oo Romeo, oo Romeo, miks oled Romeo?

See nädalavahetus on olnu ikka kultuurne küll. Kujutage ette. Pille käis Estonias balletti vaatamas. Viimasest balletietendusest oligi möödas häbiväärselt palju aega. No 12 aastat ikka. Aga lahe oli. Kujutage ette kui palju sukkpükstes mehi korraga laval!!! (ma arvan, et siin oli kõikide nende 12 aasta jagu ka)

Ja no selline roimantiline tükk oli ka, et oi oi oi (st Romeo ja Julia)
Paar huvitavat asja hakkas silma

• Esiteks ballett, mis tundub telekas nii õhkõrn ja kerge kaotab pool oma hõljuvusest, kui kuuled neid kriukse ja mütse ja matse, mis lavalt kostuvad.
• Teatritolm on omaette nähtus. Ma terve etenduse (kõik kolm vaatust) tahtsin irmsasti aevastada, aga ei saanud.
• Kõige naljakamad kohad etenduses olid suremised. Romeo sõber (publiku vaieldamatu lemmik) suri vähemalt pool tundi. Teised olid veidike nirumad ja surid palju kiiremini, aga alla 10 miuti ei kulunud vist küll kellelgi. Aga kuidagi pidi ju need 3 tundi sisustama.
• Minu lemmiktantsud olid mõõgavõitluste omad. Need olid toredad. hoogsad ja lahedad.
• 21 sukkpükstes meest korraga laval... ah... (irw) see võtab sõnatuks.

Järgmisena on mul plaanis minna ooperit kuulama/vaatama. Ma polegi ühelgi korralikul ooperietendusel käinud.

What's here? a cup, closed in my true love's hand?
Poison, I see, hath been his timeless end:
O churl! drunk all, and left no friendly drop
To help me after? I will kiss thy lips;
Haply some poison yet doth hang on them,
To make die with a restorative.