Hügieenimaniakk

Minu lapsed peavad väga suurt lugu hügieenist. Suuremad võivad tundida kaupa duši all laulda, luuletada ja tantsida (pesemisele kui sellisele pööratakse vähem tähelepanu, aga kes siis duši all pesemas käib). Eriti agar hügieenispetsialist on aga kõige pisem. Vaevalt jõuan mina hakata vanni vett laskma kui tema juba üritab iga hinna eest vanni ronida. Riiete ära võtmine on ilmselgelt aja raiskamine. Täna õnnestus ta siiski kinni nabida ja paljaks koorida. Tükk aega asjatas vannis kuni lõpuks välja ronis ja endale magamistoast pidžaama tõi. Jõudsin vaid imestada kui suur, asjalik ja iseseisev ta juba on.

Jaa, isegi nii iseseisev, et  sel ajal kui mina voodit ette valmistasin, otsustas ta end veelkord kiiresti pesta. Juu jäi mõni koht pisut mustaks. Ta ronis aga uuesti vanni, tegi vajalikud hügieenitoimingud ja tuli siis nagu õige mees magamistuppa tudule. Vaid tilkuv pidžaama ja märjad jalajäljed reetsid, millega vahepeal tegeleti.

Hambaid armastab ta ka pesta. Iga jumalama kord kui keegi kraanikausi juures toimetab, ilmub sinna kiiresti ka Tirts ja nõuab valjuhäälselt hambaharja. Ega ta enne ei lõpeta kui selle saab. Lisaks hoolitseb ta ka teiste hügieeni eest. No näiteks ei saa mina potile istuda ilma, et keegi (vahel kass, aga enamasti Tirts) seltsiks ei trügiks. Esimese asjana näitab Tirts, et vot nüüd on vaja wc-paberit võtta. Ma ei tea kas ta kahtlustab, et ma kavatsen sellest tegevusest viilida või äkki lihtsalt unustan ära kui meelde ei tuletata...