reede, august 07, 2020

Fotojaht: koduloomad

Aasta või kaks tagasi juhtus selline lugu. Käisime ujumas ja rannas olid ka lambad. Tõruke hakkas manguma, et tal oleks hädasti talulooma vaja. Lammast või hobust. Nuias nii mis jaksas. Mingi hetk teatas, et kui lammast ei saa, siis tahab koera. Ülejäänud pool päeva käis selle jutuga pinda. Seejärel taheti kassi ja kui seda ka ei saanud, siis teatati, et tahaks tahvelarvutit. Ei tea, kas see oligi esialgne plaan? No hirmutada taluloomadega, et saaks tehnikavidina? 
Igatahes ühtegi tahvelarvutit me kodustanud ei ole.
Minu lapsepõlv möödus ilma isiklike koduloomadeta. Alles paar aastat tagasi jõudis meie juurde minu esimene koduloom - Juhan Tuhk - väike valge kassipoeg. 
Esiti mõtlesime, et paneme ta nimeks Valge Klaar või Lumehelbeke või midagi muud sellist valget. Hea, et ei pannud, sest valge pole ta enam ammu. Esmalt tuli hall tondinägu.
Seejärel kiskus päris siiamitooniks.
Antud pildil pakkis ta end pulmaminekuks kotti. 
Tema lemmiktegevus on aga surnu mängimine - vedeleb kusagil põrandal liikumatult ebaloomulikus asendis, silmad pärani ja keel ripakil. Mitu korda olen varbaga toginud, et näha kas on ikka elus või mitte.



5 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Tõeti-tõesti, ka inimestel on erinev arusaam meelelahutustest! Miks siis mitte surnut mängida ja just nii elu nautida ;)
Aga väiksest valgest inglikesest on saanud üks tõeliselt majesteetlik hiirekuningas.

Raisakull ütles ...

Kavalehel on siis kirja pandud järgmised read:
...
kass Tuha-Juhani osas - Juhan Tuhk
...

Kaamos ütles ...

Kiisu oli lapsena sinisilm?
Suurena, näib, on pisut kassisilmsemaks läinud.

Udo ütles ...

Jaa, kassi mõtted on üsna äraarvamatud.

maailmaparandaja ütles ...

Kass oli jah sinisilm. Nüüd on sellised helekollased sinaka varjundiga. Ütkeks, et sinakaskollased, kuid sinakaskollane peaks olema roheline, aga rohelist neis silmades küll pole.