Muide, täna on see ajalooline päev, mil mul lõpuks ometi sai tagasi makstud õppelaen! Ma isegi ei mäleta enam, millal ma ülikooli lõpetasin. Mitte, et see laen mind hirmsasti rõhunud oleks. Igakuine summa oli väiksem kui keskmine poearve ja pealegi kuulusin mina nende väheste õnnelike hulka, kellele riik õppelaenu tilkhaaval tagasi maksis. Kes veel mäletab, kunagi oli selline diil, et laste saamise või riigitööle minekuga tasuti osa või kogu õppelaen. Mul olid algusest peale kolmikud plaanis. Laste saamisega jäin selle meetme jaoks muidugi lootusetult hiljaks, aga aasta riigitööd sai täis nädal või paar enne kui see nali ära lõpetati. Nii et jah, riik maksis mu õpingud kinni.
Enda õigustuseks võin öelda seda, et päris mahavisatud see raha vast siiski pole. Esiteks ma tõesti elasin ülikooli ajal kõik need seitse aastat selle raha eest (mitte ei ostnud endale mingit nänni kokku) ja teiseks olen truult riigitööl püsinud (ja kindlasti pole selle ajendiks olnud laenu tagasimaksed, sest nagu ma juba mainisin, selle kuutasu oli imepisike).
Aga nüüd olen sellest laenust vaba! Hurraa! Vabanemise tunne oleks muidugi palju suurem kui poleks lisaks eluasemelaenu, mida me Mpsiga veel oma 15 aastat maksame. Nii et panga ust veel päris jalaga kinni lüüa ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar