Kunstizaalis, kunstizaalis...

Juulikuu kunstiprojekti teemaks oli meremaal. Kuna minu juuni maastikumaal sisaldas juba olulisel määral merd, siis ei viitsinud enam teist samasugust kitši toota ja lähenesin veidi teise nurga alt. Aga on ju meri!

Kasutasin taas aja kokkuhoiu mõttes akrüüle, mis mulle endiselt ei meeldi.

Arvasin, et seda pilti küll Täps (kellel on palju hirmusid ja kes kaldub arvama, et kõik, millest ta mõtleb või kasvõi pildil näeb, saab tõeks) oma kunstigaleriisse üles ei riputa, aga üllataval kombel talle see pilt meeldis ja see lubati panna galerii teise korruse saali. Algselt pidi sinna küll laste kunstimuuseum tulema, aga kuna hetkel väga museaale pole, siis esialgu täidab see galerii eesmärki.
Olgem ausad, mul on aastatega kogunenud ikkagi märkimisväärne plötserduste kogu ja ma kardan, et tema alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga onnist võib kõikide demonstreerimiseks väheks jääda. Ilmselt tuleb korraldada näitusmüük.

Häda on muidugi selles, et onn-galeriil on hetkel üks välissein ja uksed-aknad kõik puudu, rääkimata siseviimistlusest. Avamise tähtajani on jäänud vaid poolteist nädalat. Ütleme nii, et vaene töövõtja (Mps) peab nüüd töölt palgata puhkust võtma ja ööd ja päevad ehitama, et tähtajaks valmis saada.