Käisin täna hambaarsti juures. Mulle üldiselt minu hambaarst meeldib. Hea rahulik ja ei lobise liiga palju. Mõni hambaarst tahaks hirmsasti dialoogi pidada ja eisitab järejepidevalt asjassepuutumatuid küsimusi. No aga kuidas sa arendad seltskondlikku vestlust kui hambaarst on oma mõlemad käed ilaimuri ja puuri sulle lõugade vahele surunud? Minu hambarst ei ole väga jutukas. Tokitses tükk aega minu kamba kallal ja kui valmis sai, siis alles teatas, et noh, selle lihunikutööga on nüüd siis ühel pool... Tekib küsimus, mis ta seal suus ikka tegi. Tegelikult tahaksin ma seda näha. Peeglit oleks vaja näiteks. Muidu võib igav hakata, kui koguaeg sellises haigutamisasendis peab liikumatult lebama. Võib ju magama jääda nii.
Pärast hambaarsti külastust käisin korraks ka oma haigeid vanemaid vaatamas ning viisin neile kooki moosi ja pütikese võid. Hunti ei kohanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar