Ja kui ma koju jõuan, siis ei saa ma samuti blogi kirjutada, sest enamuse ajast tegelen ma sellega et sõrmedesse ja varvastesse vähekenegi soojust pressida. Need nimelt ähvardavad külmast otsast ära kukkuda. Ei teagi miks. Tegelikult meil külm ei ole, aga sõrmed ja varbad hirmsasti külmetavad. Ma arvan, et see on sellest, et mul on laisk veri. Üritab lõigata. Vaadake, kui mina veel noor olin ja koolis käisin ja olin sunnitud kehalise kasvatuse tunnis metsas ringe jooksma, siis tahtsin ma ikka lõigata, kuigi lõikamisega võitis ehk 15 meetrit ja alati oli oht vahele jääda. Aga ikkagi võit. No minu veri on samamoodi laisk.
Selle asemel et varvastest ja sõrmedest läbi joosta/voolata, teeb ta sohki ja seeläbi läbib väiksema ringi. Arvestades veresoonte pikkust olid meie metsa ringid ju täitsa köömes. Aga minu varbad kõlisevad külmast. Peaks miskise kurja vilega kehalise kasvatuse õpetaja lõikamise kohtadesse valvesse saatma... Ehk siis saaks ka minu laisast verest asja... Vot nii on lood siin pool sood!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar