Kalendrist vaatab vastu number 2011 - sellest võib järeldada, et aastavahetus kulges tõrgeteta.
Sel aastal juhtuls üle pika aja nii, et meil ei õnnestunudki oma meeldivat seltskonda ühelegi sõbrale pähe määrida ja vana aasta eelviimasel õhtul kummitas pea kohal oht, et aastavahetusel istume kodus nagu kaks vana kändu ja vaatame telekat kuni uni peale tuleb. See mõte ei vaimustanud mind just ülemäära.
Seega veensin ma Mpsi, et aastavahetusel tuleb minna piknikule, sest juba vana rahvas räägib, et kes vana aasta viimasel päeval käib piknikul, sellel tuleb järgenv aasta rõõmus ja rikkalik.
Mps oskab vanarahva tarkustest lugu pidada ja nii pakkisingi pirukad, tulevärgi ja laste šampuse piknikukotti ning kihutasime Üügu pangale. Loomulikult tähendas see seda, et lõpus tuli pikalt lumes sumbata. Mina, kes ma olin klassikalisest jõulunuumamisest viimast võtnud olin kohale jõudes täitsa läbi. Aga õnneks kosutasid pirukad ja glögi mu kiiresti üles. Aga piknik oli armas. Hoolimata külmast ja ohtrast lumest ikkagi parem kui telekast lõppematut eurojuttu kuulata. Ja pealegi saime seda telekat ka küllalt kui õhtul soojas kohas aastavahetust ootasime. Kell kaksteist lasime mõned prussakad õhku ja süütasime paar vulkaani. Ilus oli!
Aasta esimesel päeval käisn aga Laisiku juures hiljuti avatud raamatukogus ja tõin endale lugemismaterjali. Möödaminnes sai ka käepärast olnud sõpradega veidike uue aasta esimese päeva puhul pomelot söödud ja juttu aetud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar