Pori ei ole veel sajandi saast!

Minu korter on tolmune. Kuna ma korterit täna enam tolmusemaks teha ei saa, siis oma maise vara väärtuse ühtlustamiseks otsustasime, et ka minu auto tuleks mudaseks teha. Selleks korraldasime väljasõidu mere äärde. Leidsime kaardilt ühe armsa kohakese, kuhu viib pikk ohtrate aukude ja poriloikudega tee.
Retk läks asja ette. Auto sai poriseks ja lisaks sellele sai tünni otsast vaadet imetletud, peaaegupäikeseloojangu paistel vorstivõileiba söödud (piknik noh) ja unistatud, et kui mul oleks miljard krooni, siis ostaks selle onni ära, vuntsiks üles ja hakkaks seal romantiliste päikeseloojangutega kalastus-grillpidusid korraldama. (mul on päris mitmele kohale pilk peale pandud, mis ma kõik ära ostaks kui ma ootamatult ilmatuma rikkaks saaks)
Majake oli kunagi vist miskine kalakasvanduse hoone olnud. Seal olid päikeseloojangupoolses seinas suuuuuuuured aknad. Aga kellelegi oli ilmselgelt sellestki väheks jäänud ja seina oli veel üks alternatiivne aken lõhutud. Vaade sellest oli muidugi äge.