tag:blogger.com,1999:blog-101721952024-03-16T03:09:59.132+02:00Maailma parim kohtMaailmaparandajatele meeldivad kohad, kuhu nad saavad oma maailmaparanduslikke ideid ja mõtteid kirja panna, kurta oma rasket elu ja võibolla isegi midagi asjalikku öelda... Ei seda siiski mitte. Pigem ohtralt kirjanduslikke liialdusi ja kunstilisi ilustusi<br/>
(muide, kõik kirjavead on taotluslikud)maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.comBlogger2718125tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-13736364543814000382024-02-09T13:59:00.003+02:002024-02-09T13:59:49.091+02:00Ametnike laps<div>Eile rääkis lasteaiaõpetaja, et Tirts laulvat lasteaias tuntud lastelaulu "Ehitame maja" nii: "Ehitame maja, ehitame maja, seaduslikku maja".</div><div>Üle minu ametnikupõse veeres heldimuspisar. </div>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-11849836395999034212024-01-19T09:03:00.001+02:002024-01-19T09:03:49.768+02:00selvehambaravi<p>Käisin eile hambaarsti juures. Tehti tuimestav süst ja siis tuli pisut oodata, et tuimestus mõjuma hakkaks. Arst läks selleks ajaks kabinetist ära ja jättis mu üksi. Tekkis täiesti vastupandamatu soov hakata mr Beani kombel ise hambaid parandama. Ehk oleks pärast väiksem arve ka tulnud...</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/J0cZK1c0wpE" width="320" youtube-src-id="J0cZK1c0wpE"></iframe></div><br /><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-61808775325263096822023-12-31T18:52:00.001+02:002023-12-31T18:52:00.132+02:00Ennustus aastaks 2024<p><span style="background-color: white; color: #464646; font-family: inherit; font-size: 14.85px;">Aasta oodatuim hetk on käes. Aeg on langetada saladusteloor ning paljastada, milliseid üllatusi toob saabuv aasta. Te olete seda oodanud!</span><span style="background-color: white; color: #464646; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 14.85px;">Juba traditsiooniks saanud Tõrukese ennustus on taas Teie ees. Saladustelaeka avamine käib samal viisil kui varasemalt.</span></p><div class="post-body entry-content" style="background-color: white; color: #464646; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 14.85px; line-height: 1.4; position: relative; width: 498.578px;"><p> Mõelge välja üks arv ühest kuueteistkümneni.</p><p>1</p><p>2</p><p>3</p><p>4</p><p>5</p><p>6</p><p>7</p><p>8</p><p>9</p><p>10</p><p>11</p><p>12</p><p>13</p><p>14</p><p>15</p><p>16</p><p>Olete otsustanud?</p><p>Olete oma valikus kindlad?</p><p>Pidage meeles, see määrab teie tuleviku.</p><p>Nii. Nüüd visualiseerige se arv oma peas.</p><p>Veel parem, kirjutage see paberile.</p><p>Tehtud?</p><p>Tore. </p><p>Tulemused on siin?<span style="font-family: inherit;"> </span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0Ffp5Z9S-Zo3bGBe6QZLMPWwDhrEham0Juc3AOlGPXHcLr1QQuOS1ftNd1lgzEKvljTcwVONKNcjQdD4cS6Nwyy-o_a7_x2l_3mU_uCDoWSHafZ6NKvptIJr-yKjJV9jqxkp4EZPi7A3sTYFLYpy0ln-fviiv7qv4mH5skpAl4l8iD8L4wZvI6g/s5120/GridArt_20231231_175107778.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="5120" data-original-width="4096" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0Ffp5Z9S-Zo3bGBe6QZLMPWwDhrEham0Juc3AOlGPXHcLr1QQuOS1ftNd1lgzEKvljTcwVONKNcjQdD4cS6Nwyy-o_a7_x2l_3mU_uCDoWSHafZ6NKvptIJr-yKjJV9jqxkp4EZPi7A3sTYFLYpy0ln-fviiv7qv4mH5skpAl4l8iD8L4wZvI6g/w320-h400/GridArt_20231231_175107778.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"></td></tr></tbody></table><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div><span style="font-family: inherit;">Tulevik on täisbüllatusi. Võin kihla vedada, et seda te oodata ei osanud. </span></div><div><span style="font-family: inherit;"><br /></span></div><div><span style="font-family: inherit;">Jagage siis ikka, mis fortuuna teile head ennustas. Oleks tore teada, kes palliks muutub...</span></div><div><br /></div><div><span style="font-family: inherit;"><br /></span></div><div><span style="font-family: inherit;">Sõltumata sellest, mis Tõruke teile ennustas, loodan, et tuleb ikkagi imeline aasta!</span></div></div>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-75598666760488101322023-12-22T13:43:00.002+02:002023-12-22T13:43:26.594+02:00jätkub samas vaimus<p> Eilse jutu jätkuks - täna ärkasin mina kõrge palaviku ja koletu peavaluga. Tundub, et tänaseks kavandatud koristusmaraton lükkub edasi. Ma ei jaksa õieti silmigi lahti hoida. Saama näha, mis neist jõuludest üldse saab...</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-79110490047919702052023-12-21T17:13:00.003+02:002023-12-21T17:21:32.179+02:00Tihe (või siis mitte) jõuluootusaeg<p> See on ikka kummaline kuidas asjaolud võivad muutuda. Alles ma kurtsin, et kalender on nii tihedalt kõikvõimalikke sündmusi täis, et kõigest osavõtmiseks tuleks ennast kloonida. Nojah. Nädala algul tundus korra, et kõik üritused jäävad ära ja saab eriti vaba graafiku.<br /><br />Esmaspäeval pidi olema Tõrukese jõulupidu naabersaare loomaaias, mis oli plaanitud kogu pere üritusena. Samal ajal pidi olema viimane kooriproov enne kontserti.</p><p style="text-align: right;"><i>Tõruke jäi pühapäeval haigeks ja keris palaviku nii kõrgeks, et mingi loomaaia külastus ei saanud kõne alla tullagi. Esmaspäeval teatati, et ka dirigent on haigeks jäänud, mistõttu jääb proov ära. Samuti jääb ära reedeks kavandatud suur kontsert. Või õigemini lükkub uude aastasse, aga siis on ehk vähe rahulikum juba.</i></p><p style="text-align: left;">Teisipäeval oli Tõrukesel ja Täpikesel vaja kooli jõululaadal kogu mu vatinikerdiste ports maha müüa (ja sekka ka ülirikkalikult dekoreeritud piparkoogid). Samas püsis oht, et minu koosolek venib nii pikaks, et ma ei saa lastele appi minna. Pisut õhtu poole oli plaanis Tirtsu lasteaia jõulupidu, kust tuli otse koolimajja tormata, kus pidi olema suuremate laste jõulukontsert.</p><p style="text-align: right;"><i>Kuna laat oli välitingimustes, siis tõbisel Tõrukesel sinna minna ei lubatud. Täpike pidi üksi müüma. Ta küll kurtis, et siis ei saa ta ju üldse ise laadal ringi käia ja ostelda. Kujunes aga nii, et minu koosolek oli tavapärasest lühem ja jõudsin ilusasti õigeks ajaks kohale ja sain teda vajadusel asendada. Kuigi vajadust eriti polnud. Täpike teatas mulle, et mingu ma minema, ta tahab ise müüa (juu ma kippusin liiga palju seletama). Müük oli edukas. Alles jäid vaid koledad kukeseened, kõrbenud piparkook ja igavad kingipakid. Linnukesi ja kärbseseeni oleks soovitud rohkemgi kui oli pakkuda).<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivMD35hvhyphenhyphenUn-9eQbGiKVjzn7EqDtQaxPXCh4kfZdCJ4R2GuPxEW62k1gdn1WVe_YO_KX1I2B57aXpYoAHbgg0gQ5GnvpSklWWFAd4_7TCfkt1ctnbStXoiXQvrLBZncBr2bjU_1DE38C2tnRo5o3ji6PTrVAOqbP5q3kB4buItDLNBbEe5mhBDw/s1909/403618157_707333908161808_7192459306963783197_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1875" data-original-width="1909" height="314" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivMD35hvhyphenhyphenUn-9eQbGiKVjzn7EqDtQaxPXCh4kfZdCJ4R2GuPxEW62k1gdn1WVe_YO_KX1I2B57aXpYoAHbgg0gQ5GnvpSklWWFAd4_7TCfkt1ctnbStXoiXQvrLBZncBr2bjU_1DE38C2tnRo5o3ji6PTrVAOqbP5q3kB4buItDLNBbEe5mhBDw/s320/403618157_707333908161808_7192459306963783197_n.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vativigurite rivistus</td></tr></tbody></table><br /></i></p><p style="text-align: right;"><i>Tirtsu jõulupeo toimumine oli tõsise kahtluse all, kuna keset ööd otsustas ta oksendama hakata. Küll oli "tore" kõige magusamal uneajal last, põrandat ja pesu pesta. Hommikul oli Tirts küll virk ja kraps, aga jätsime igaks juhuks koju. Kuna ta aga päeva jooksul rohkem oksendama ei hakanud, siis sai õhtul ikka peole. Küll on mõnel ikka edevust antud.</i></p><p style="text-align: right;"><i>Koolilaste kontsert oli ka ohus. Tõrukese haiguse pärast. Aga kuna ta arvas, et ta ei saa ülejäänud rahvapilliansamblit alt vedada ja palavik oli ka kontrolli alla saadud, siis lubati laps ikkagi kontserdile.</i></p><p style="text-align: left;">Kolmapäeval toimus kalendri järgi koolilaste jõulupidu ja Mpsi esinemine naabersaarel. Minul oli täiesti vaba õhtu ette nähtud, mil pidin võimaluse avanedes kinke pakkima ja jõulukontserti riietust kohendama.</p><p style="text-align: right;"><i>Teisipäeva õhtul teatas Täpike, et tal pea valutab ja hakkab vist haigeks jääma ning järgmise päeva pidu seati kahtluse alla. Läks varakult magama ja kurvastas, et nii jääb ju jõulupeole minemata. Päeva jooksul ta ikkagi mõtles end terveks, sest oli vaja ju peole minna. Suured lapsed läksid peole ja kuna minu kontsert reedel ka ära jäi, siis polnud vaja ka kostüümi kohandada. Kingitustest jõudsin küll ainult osa ära pakkida, kuna uudishimulik Tirts (ainumas, kes veel suurimast pettusest pole end läbi närinud) kippus pidevalt päkapiku töökotta trügima ja pakkepaber sai ka otsa. </i></p><p style="text-align: left;">Täna käisin poes ja ostsin suurema varu pakkepaberit. Tõin ka pakiautomaadist ära viimase kingituse viimase jupi. Nüüd on kõik valmis!</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-75982743104998815352023-12-17T16:54:00.002+02:002023-12-17T16:54:36.046+02:00Rist (ja viletsus)<p> Täpike tuli ükspäev koju ja teatas mulle, et tal tuleb issiga üks tõsine jutuajamine paha pidada. Just nii ütleski. Nimelt olevat jõulud varsti käes, aga meil pole ikka veel kuuske.<br />Nüüd õnneks on. Eile tõime, panime püsti ja kaunistasime ära ka.<br />Jõuluehted on pööningul. Läksin neid ära tooma.</p><p>Täpike: "Tee siis ruttu!"</p><p>Mina: "Mul võib natuke aega minna, võtan raamatu kaasa. Nii paar kolm tundi."</p><p>Täpike: "Emme!!!"</p><p>Mps: "Emme teeb nalja, ta on humorist"</p><p>Tirts: "Ei ole! Emme on lihtsalt rist!"</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-61159911759432065442023-12-11T09:48:00.007+02:002023-12-11T14:07:24.235+02:00Hamba mööda kellad<p><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">Kas sina oled jõululaulude ekspert? Tunned juba esimeste nootide põhjal ära, mis lauluga tegu? Piisab vaid üksikutest sõnadest ja juba võid terve loo ette siristada? </span><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">Ma arvasin, et mina samuti. Aga kui Tirts tuli reedel lasteaiast koju ja nõudis, et ma laulaks talle laulu "hamba mööda kellad", siis jäin küll hätta. Väidetavalt oli ta seda lugu lasteaias kuulnud ning minagi olla alles hommikul seda laulnud (ta muidugi ei täpsustanud millisel hommikul). Ta isegi laulis selle mulle ette, aga abi oli sellest vähe. </span></p><p><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">No ei suutnud välja mõelda, mis laul see on. Ma sain aru, et seal on sees fraas "löövad kellad", aga edasi enam ei saanud. Lõpuks kirjutasin lasteaia õpetajale ja küsisin, et mida nad seal lastele mängivad. Õpetaja saatis mulle terve jõululaulude listi. Nii me siis kuulasimegi koos Tirtsuga jõululaule kuni lõpuks läks ta nägu särama. <a href="https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fyoutu.be%2FlVS9Amin7v4%3Ffeature%3Dshared%26fbclid%3DIwAR0kPTa3cx3m-klTm9J3ZEG2_3QQliofR--U4kSHsnYhJHIa0bD1uIFngfs&h=AT3R5XsgMkS1OYRA29j3wgz6qKn1bngCOkqRZHfug0ytvGaW0HjVKXrdjAJN2MXlNNzrBjA68cPDjkIPm_U1mUBGNBt2-n27kKEq5AxRGOgG7LaYkrWi1W8EdAZV4vFmxg&__tn__=R]-R&c[0]=AT2EDCwGSAdnD-RlKi_LLTCoHPn-pIUb0rkWsYvHkGbvBOUmiGrtM88GNM_4w7lUz0Av7wLsVLDfWYKPfCqAHtB89PuCVd8uX5uTwUnpNbQHfRANuMcxAa89fP4RSfpO9MMP-_pZDXEU_b6pX37T5TgkLgI72sabv3rjzr-9C8Tnb3g3X18Q3qe6nFORfYhHmQ">See ongi!</a> </span></p><p><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">Ka peale 20. korda laulu kuulamist on ta veendunud, et õiged sõnad on "hamba mööda kellad" ja iga kord kui ma laulan teisiti, siis saan koledal kombel riielda.</span></p><p><span face=""Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif" style="background-color: white; color: #050505; font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">Aga mis seal imestada. Kui ma ise väike olin, siis laulus "tiliseb tiliseb aisakell" sõitis saan minu arvates üle sooja karjamaa... kusjuures mul oli väga selge ettekujutus, miks see karjamaa keset talve soe oli. Loogiline, sest karjamaa oli kaetud paksu lumevaibaga ja lumekiht toimib soojusisolatsioonina, nii et lumevaiba all on karjamaa soe... </span></p><p><span face=""Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif" style="background-color: white; color: #050505; font-size: 15px; white-space-collapse: preserve;">Ei tea, mis loogika võiks olla hamba mööda kelladel?</span></p><p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfh5mfETHm-rgjtrepOuRQBoRzLqtvML23G0c2MeKEKFZLqNO1a4fSXCDgS3ga2GWPSFilxpA6pJAiVHYAGG34ZS0p5R_R1lLYvr4mlpLMuIup-eMiNtQ3WtepFMmtDT8XWwFlF8JYAixu_0lzQE0PJFL4x08GM8GaLmCUqOyx89aKUYPbcq72lQ/s798/hambam%C3%B6%C3%B6da%20kellad.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="798" data-original-width="796" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfh5mfETHm-rgjtrepOuRQBoRzLqtvML23G0c2MeKEKFZLqNO1a4fSXCDgS3ga2GWPSFilxpA6pJAiVHYAGG34ZS0p5R_R1lLYvr4mlpLMuIup-eMiNtQ3WtepFMmtDT8XWwFlF8JYAixu_0lzQE0PJFL4x08GM8GaLmCUqOyx89aKUYPbcq72lQ/s320/hambam%C3%B6%C3%B6da%20kellad.png" width="319" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">pilt on loodud <a href="https://www.bing.com/images/create?FORM=GDPGLP">Bingi pildiloojaga</a></td></tr></tbody></table><p><br /></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-88945424413636408682023-12-04T12:18:00.003+02:002023-12-04T12:18:40.717+02:00Minipuhkus enne tormi<p>Ma armastan oma lapsi väga, aga vahel on ikka tore kui neist puhkust saab. Sel nädalavahetusel saigi. Läksime Mpsiga Pärnusse puhkama. Käisime restoranides, hulkusime mööda lumist jõuluehteis linna, poodlesime ja nautisime niisama elu, kus kõrvus ei kaja pidevalt "Ämmä! Ämmä!!! ÄMMÄ!!!"</p><p>Tõeliselt mõnus oli. Ja hädavajalik. Viimasel ajal on olnud tunne, et ma ei suuda enam sammu pidada. See detsember on nii ära broneeritud, et lihtsalt võimatu on järge pidada kes, kus ja kuhu maksta. Järjest tulevad lasteaia kaunistamine, klasside kaunistamine, jõulupidu 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja võibolla veel mõni, jõulutulede süütamine, ekskursioon, advendiüritus 1, 2, 3, jõulukontsert 1, 2, proovid, esinemised, väljasõidud, jõulumaad, jõulunäidendid. Päkapikkudest (olen Mpsile ülimalt tänulik, et ta need on enda kanda võtnud) ja jõuluvana kingikoti täitmisest rääkimata.<br /><br />Ahjaa, kusagile peab mahtuma veel töö tegemine ja tavapärane elu (loe koristamine, söögitegemine ja lastele õppimise vajalikkuse meelde tuletamine). Huvitav, kas asi ongi sel aastal hullem või hakkan ma vanaks jääma, et ei suuda enam sammu pidada? Või tuleks muretsemine lõpetada ja öelda, et las minna. Küll kõik laabub... kahju, et ma nii ei oska.</p><p>Ma mõtlen, et kui mul õnnestub uueks aastaks kasvõi killuke tervet mõistust säilitada, siis on ikka ülimalt hästi läinud. </p><p><br /></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-3433557876272873742023-11-29T10:59:00.005+02:002023-11-29T10:59:46.395+02:00Pealekaebaja<p> Kas asi on minus, või on see mingi kirjutamata reegel, et viimane pannitäis piparkooke läheb alati kõrbema. Alati! Nii ka eile. Kuna see on nii tavaline, siis ma ei näe põhjust, miks üldse tühjast kära teha. Aga ei, Nublu pidi kogu majarahvale kuulutama, et Maailmaparandaja on jälle midagi põhja kõrvetanud. Tundus, et sellest jäi Nublule veel väheks. Helistas teine ka abikaasale ja kaebas mu peale... häbematu.</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-7398462701879166982023-11-17T15:15:00.001+02:002023-11-17T15:15:20.633+02:00jutukas frananna<p>Tirts on naljanina. <br />Varem rääkis ta pidevalt, et on üht või teist asja kusagilt kuulnud. Näiteks. "Ma kuulsin, et bakterid on lillad". Nüüd, ilmselt minu pidevate päringute peale, et kust kuulis, on ta oma informaatorit natukene täpsustanud. Nüüd kõlavad tema väited nii: "Üks võõras poiss rääkis mulle, et..."</p><p>Eile otsustasin välja selgitada, kes see võõras poiss on ja miks tal iga asja kohta oma arvamus on. Selgus, et see võõras poiss on Luisa frananna*. Ja nagu ka Tirts ise kinnitas, siis talle tõesti meeldib iga päev midagi rääkida.</p><p><br /></p><p>* Ma kahtlustan, et frananna on sama mis sõbranna, ainult vähe peenem versioon.</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-2922871243242792902023-11-02T23:40:00.003+02:002023-11-02T23:40:43.641+02:00Vativaimustus<p> Olen nüüd juba jupp aega pusinud oma uue hobi kallal. Teinud vatist ja PVA- liimist jõuluehteid. Tõsi, valmis on vähesed saanud, aga poolikuid kujukesi on terve ilm täis.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2H4djAif5sxWDb8vt834BNc5lJQ9rxsmXU2odjkaKey16AQeCtBtXUfsv7nbahjhW2dmnYScYLVmroFJidNLFeo1gPz4LOZYgyPC4BP4ylxv_otBo0fcCym8ij4Zjg1fbE3SsuUfVHW_eUqIywH7jSw6qq9tJlNtOo6Q0qUldzn8Vrq-34A11Xw/s2563/IMG_20231101_001237_891.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2563" data-original-width="2563" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2H4djAif5sxWDb8vt834BNc5lJQ9rxsmXU2odjkaKey16AQeCtBtXUfsv7nbahjhW2dmnYScYLVmroFJidNLFeo1gPz4LOZYgyPC4BP4ylxv_otBo0fcCym8ij4Zjg1fbE3SsuUfVHW_eUqIywH7jSw6qq9tJlNtOo6Q0qUldzn8Vrq-34A11Xw/s320/IMG_20231101_001237_891.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Esimene tihane</td></tr></tbody></table><p>Esimese vasika (linnukese) kinkisin juba ära. Valminud on ka üks seeneke ja paar lopergust lumememme.</p><p>Et mitte inimesi lõpmatuseni eputamispiltidega ära tüüdata otsustasin vativigurite jaoks lausa eraldi instagrami konto teha.</p><p>Nii et keda huvitab, siis saate jälgida mu vativaimustusest vaevatu vilju <a href="https://instagram.com/vativaimustuses?igshid=MWFtN3FyajU0YnhvYg==" target="_blank">SIIT</a>.</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-161085762997879032023-10-29T15:29:00.003+02:002023-10-29T15:29:55.248+02:00Lihtsad lahendused<p> "Mul on põlv nii haige, ei tea, kas saan üldse kõndida," kaebasin hommikul Tirtsu lasteaeda viies lapsele.</p><p>"Kui sa kõndida ei saa, siis proovi tulla hüpates!" andis laps head nõu ja keksis demonstratiivselt edasi. "Kand ja varvas, kand ja varvas, vot niimoodi!"</p><p>Küll on hea, kui on lahendused kohe olemas. See ikka meenutab seda kui Tõruke oli väike ja ma kurtsin, et mul on jaks otsas. Tema vastus oli, et aga võta siis otsast ära...</p><p><br /></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-11050232936967754092023-10-19T13:53:00.004+03:002023-10-19T13:53:34.405+03:00Blogi, blogi, blogi<p>Rääkisin just emaga telefonis ja ta küsis, et kuidas meil ka läheb.</p><p>Vastus oli töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö, töö ja koristamine. Koristamist on ainult üks kord kirjas, sest see on pikk sõna ja ei viitsi mitu korda kirjutada, aga ega seda oluliselt vähem ei ole. Nagu märkasite, siis ei olnud nimekirjas mitte ühtegi blogi, blogi, blogi. Lihtsalt ei jaksa.</p><p>Tööd on tõesti palju. Viimasel ajal kohe eriti palju. Ja ei ole lihtsalt paberi ühest hunnikust teise tõstmine või kaustade tähestikulisse järjekorda sättimine. Sellest võin küll ainult unistada. Ja aegajalt unistangi, mulle meeldivad kui asjad on korras ja struktureeritud. Isegi kui ma olen pisut kaootilise loomuga. Ma kirjutan iga nädal endale tegemata tööde nimekirja, kust saan siis tehtud töid maha tõmmata. Kui leht läheb liiga kirjuks, võtan uue puhta ja kannan sinna need, mis on varasemalt lehelt tegemata. Minu arust juba kevadest saati (või äkki isegi eelmisest sügisest?) kandub nädalast nädalasse edasi tegemata töö nimega "pahna kõvakettalt serverisse tõstmine". Oleks vaja veidi sorteerida ja ära teha, aga kogu aeg tuleb peale pakilisemaid asju. Nii et kui üks kord mu arvuti õhku lendab, siis läheb see koos kõige sellega, mida ma pole tähtsamate tegemiste tõttu suutnud serverisse tõsta. Ja selliseid väga pika habemega tööülesandeid on mul veel küll ja rohkem. Kurvaks teeb aga see, et ükskõik kui kõvasti ma ka ei pingutaks ja kui hingega asja ei teeks, siis väljapoole paistab millegipärast ikka vaid kõik see, mis on tegemata. Ei tea kas asi on ilmas või milleski muus, aga ma tunnen, et motivatsioon hakkab hääbuma ja kõrva tagant tuleb juba kerget kärsahaisu. Kas on tunda läbipõlemise hõngu?</p><p>Aga, et kõik ei oleks üheülbaline halamine, siis tooks sisse ikka ka koristamise teema. Siis on kaheülbaline halamine. Augeiase tallide puhastamine oleks selle majapidamise korrashoiu kõrval lapsemäng. Või on asi lihtsalt selles, et ma olen vilets koristaja ja veelgi viletsam delegeerija. Aga ausalt, kui ma õhtul töölt koju vaarun, siis tahaks puhata ja mängida, mitte koristada, süüa teha ja lapsi piitsutada, et nad oma koduseid töid teeks.</p><p>Minu vanuses võiks juba natuke paremini osata seda kõike manageerida. Vanusest rääkides. Sain hiljuti (peaaegu kuu aega tagasi juba) aasta vanemaks (hehee, lugesin just, et sain aasta vanaemaks....". Aga ega nendest pidustustest midagi erilist rääkida ei ole. Tuli lihtsalt veidi rohkem koristada ja kokata. </p><p>Palju rohkem elevust tekitas Tirtsu sünnipäev. Ta sai juba neljaseks! Kes suudab seda uskuda? Alles ta sündis, aeg lendab linnutiivul ja kõik need tavapärased väljendid. Sünnipäev tähendas muidugi taas ettevalmistusi. Ma hoiatan. Kui teil peaks olema väikesed lapsed ja teil tekib mõte lastele sünnipäevaks pinjata teha (osta), siis palun, õppige minu vigadest ja matke see mõte kohe maha. Ausalt! Rebige peast välja, tümitage oimetuks ja kaevake maa sisse. Alates sellest kui ma Tirtsule mõned aastad tagasi esimese pinjata tegin, olen pea igaks sünnipäevaks pidanud ühe nikerdama. See tähendab mitu õhtut palehigis tööd, viie minuti destruktiivse lõbu ja kommisaju nimel. Jah, lapsed jumaldavad seda, aga mul on neist ausalt kõrini. Tirts tahtis loomulikult ka üht. Arvake ära mis kujuga. Võite kolm korda pakkuda, aga esimesel korral peab täppi minema. Vihjeks niipalju, et sellel on üks sarv ja see pole mitte nina otsas.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyBxgtCIiqD3WLTFm01IjAOpyo8UBxw6-queb7V07HBV-ar_E7PASBtvZrxT0_Sj1ihsAKS-chUa_CoqkO_42GwyTkQIg42lDbTRf4gAGutOVq86tmXCv73n9nO7UMs59nx3hT_UWpW-ehX5PR9grl30-dMXsD2V9OBLlDA_rfoq1nxoNjLM9e3w/s2000/%C3%BCkssarvik.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2000" data-original-width="1500" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyBxgtCIiqD3WLTFm01IjAOpyo8UBxw6-queb7V07HBV-ar_E7PASBtvZrxT0_Sj1ihsAKS-chUa_CoqkO_42GwyTkQIg42lDbTRf4gAGutOVq86tmXCv73n9nO7UMs59nx3hT_UWpW-ehX5PR9grl30-dMXsD2V9OBLlDA_rfoq1nxoNjLM9e3w/s320/%C3%BCkssarvik.jpg" width="240" /></a></div><p></p><p>Õigesti arvasite.</p><p>Ja juba kolme päeva pärast saab minu esmasündinu 12. Ma iga päev imestan, kui suureks ta kasvanud on. Lisaks on ta äärmiselt nutikas. Koolist toob koju ainult viite puru, vahel mõni neli eksib ikka sisse ära ka. Ja ükskord sai vist isegi ühe kolme. Kehalises kasvatuses või midagi. Ma pidasin end kooli ajal ikka targaks ja heade õpitulemustega lapseks, aga no sellistest hinnetest võisin ma vaid unistada. See ei tähenda muidugi seda, et meil poleks mingeid probleeme. Ütleme nii, et oleme ainuüksi sel sügisel nii palju piike murdnud, et talvepuudega peaks täitsa muretu olema. Peamisteks vaidlusteemadeks on ammu kontrolli alt väljunud nutisõltuvus ja üleüldine ärevus ning ärritumine kõikvõimalikel teemadel.</p><p>Seda nutivõitlust tuleb muidugi ka Täpikesega pidada. Vahel isegi Tirtsuga.</p><p>Mis siis veel? Joonistada pole ma eriti jõudnud. Oktoobri kuu kunstis teemaks oli lehemaal. Täpne teema sisustamine jäi iga kunstihuvilise enda määratleda. Mina läksin jälle kergema vastupanu teed ja valmistasin Lühiajalise lehetaiese pealkirjaga: "Napilt kassi hambust pääsenud". Teos on tehtud ühel tormisel ööl korjatud mini tormimurrust. <br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghZ0nFhvtbuKp_CsgXMdVBqRgeul5LcLyPk0Yb8cKWpZ50AHl_2_WO80tWRILdlfX7Sc21LB6Bcdfstz7tziFw2WJOWMBdgkMsSwYSevWgYASZBkNxgrGNpsg3dLafNbU-rfshTIM6huWibfLwpEjOYzi-Ga7khdq4ZSYkwh7z_sfmuIHTOq0qpQ/s2048/linnuke.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghZ0nFhvtbuKp_CsgXMdVBqRgeul5LcLyPk0Yb8cKWpZ50AHl_2_WO80tWRILdlfX7Sc21LB6Bcdfstz7tziFw2WJOWMBdgkMsSwYSevWgYASZBkNxgrGNpsg3dLafNbU-rfshTIM6huWibfLwpEjOYzi-Ga7khdq4ZSYkwh7z_sfmuIHTOq0qpQ/s320/linnuke.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tõruvarblane</td></tr></tbody></table><br /><p>Tormidest rääkides. Neid on üle Eesti käinud päris mitu tükki - üks võimsam kui teine. Tuhanded inimesed on olnud elektrita, tormivangis, hädas murtud puudega jne. Huvitav oli hommikul tööl kuulata, kellele torm milliseid katsumusi on valmistanud. Meil näiteks puhus õues plastmassist tooli ümber...</p><p>Raamatu illustratsioone ma eriti teha pole jõudnud. Olen hoopis liimi ja vatiga õhtuti aega veetnud - mul on uus hobi. Sattusin <a href="https://www.instagram.com/cotton_toys_st/" target="_blank">instagramis</a> ühe kunstniku peale, kes teeb vatist imelisi jõuluehteid. Endale omase naiivsusega mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab. Nüüd on mul terve tuba täis vormitudi vati-känkraid ja kahtlase kujuga moodustisi. Võibolla kunagi teen sellest eraldi postituse. No kui mõni jõuluehe päris valmis on. Hetkel kahjuks pole ükski valmis saanud, kuna mul ei ole valget värvi :D <br /><br />Ja koorilaulu hooaeg algas taas. Nüüd muud ei ole kui igal vabal hetkel üks ding-digedong. </p><p><br /></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-14053587802161905392023-09-18T09:46:00.001+03:002023-09-18T09:46:19.551+03:00Uus aasta kunstis<p>Kolm aastat tagasi viisime läbi projekti nimega "Aasta kunstis". Ehk siis aasta otsa iga kuu valisime ühe teema, žanri või tehnika ja tegime (vähemalt) ühe kunstiteose. Oli väga tore katsetada ja teisest küljest motiveeris see ka natuke rohkem oma armastatud hobiga tegelema, mille jaoks muidu eriti nagu aega ei kipu leidma. Just samal põhjusel saigi see projekt nüüd uuesti ellu kutsutud. Septembri teemaks sai valitud lillemaal.</p><p>No mul ei tulnud kuidagi inspiratsiooni peale ja ei saanud hoogu sisse. Eile käis ema külas ja küsis, et kuidas mul lillemaaliga läheb, tal olevat juba valmis. Ma polnud isegi alustanud. Sellist korralagedust ei saa sallida. Võtsin kätte ja viskasin õhtul nii poole tunniga kiiresti pildi valmis. </p><p>Tirts oli vikerkaari joonistanud ja õlipastellid põrandale vedelema jätnud, korjasin need kokku ja kuna need olid kenasti käepärast, siis kasutasin neid oma surematu teose loomiseks. Ma pole vist kunagi ühtegi pilti õlipastellidega teinud. See rasvakriitide aeg jääb pigem lasteaeda. Aga hoolimata tundmatust tehnikast ja oma tavapärasest stiilist kõrvalekaldumisest (või just tänu sellele) oli päris huvitav.</p><p>Tulemusega ma muidugi rahule ei jäänud, aga tekkis tahtmine teinegi kord õlipastelle proovida. See on ju hea märk?</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpOHhT72gkUGOsi00V3kfRBuD9s8a5xlIOwUdclQeUOIAqvokDZei9vCpwCh__Wo84GDsshLDQ9xNlwKM1uni9fAb4MedtYmJBzdnkOTvtCm1BnsiKYYwjJMd6SFq259xQKB73BQSR6LWcvSRkaydE63TpeEYCGWq6pqHodA6HgRZPsHXgEbYjAg/s2048/lilled.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1351" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpOHhT72gkUGOsi00V3kfRBuD9s8a5xlIOwUdclQeUOIAqvokDZei9vCpwCh__Wo84GDsshLDQ9xNlwKM1uni9fAb4MedtYmJBzdnkOTvtCm1BnsiKYYwjJMd6SFq259xQKB73BQSR6LWcvSRkaydE63TpeEYCGWq6pqHodA6HgRZPsHXgEbYjAg/s320/lilled.jpg" width="211" /></a></div>Kes tahab liituda? Kolmandik septembrit on veel ees, jõuab mõne lillekese maalida/joonistada/voolida/vms küll.<br /><p><br /></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-66208803478298836412023-09-11T11:35:00.006+03:002023-09-11T11:37:18.663+03:00suhtumise küsimus<p></p>Mida põneva siis juhtunud on? Suurt midagi. Kui üks koristamise intsident välja jätta. <p></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3pWjdT4p__2JAMILTENioRmb8zjwH7-9aFQkcYcViHvVd_rBaSjw6_YTWPnFUa4ZBzJmeaA2Tp-YLwyOa-Q6xY9u1qwoMMMzZ53RamBwnP9MDIGb8S_atAUxwiy74thkMfIaULrul7mOgcwTWpp0H7xGnMsR4rvEsXS1OsmulZ9bOViOFkWhLKg/s800/524346.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="800" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3pWjdT4p__2JAMILTENioRmb8zjwH7-9aFQkcYcViHvVd_rBaSjw6_YTWPnFUa4ZBzJmeaA2Tp-YLwyOa-Q6xY9u1qwoMMMzZ53RamBwnP9MDIGb8S_atAUxwiy74thkMfIaULrul7mOgcwTWpp0H7xGnMsR4rvEsXS1OsmulZ9bOViOFkWhLKg/w200-h200/524346.png" width="200" /></a></div>Pesin mina ükspäev dušikabiini. Ronisin aga kabiini ja nühkisin klaase puhtaks. Mingi hetk, kui olin lõpetanud alumise osa pesu, tõusin püsti, püksivärvel haakis end segisti kangi taha ja ootamatult tabas mind külm dušš. Esimese hooga ei saanud aru ka, mis juhtus või mis ma tegema peaks et pealesunnitud peapesu ära lõppeks... <br />Nüüd tuleb paika panna, et kuidas seda võtta, kas ebameeldiva tagasilöögina koristusprotsessis või lustaka vaheseigana, mis lisas rutiinsele tegevusele särtsu ning andis põhjuse, millest blogis kirjutada.<br /><p></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-5116609177946706662023-09-08T09:06:00.002+03:002023-09-08T10:32:51.185+03:00Märkus<p>Ja hoolimata kõigist neist õpikute paberdamistest ning vihikute joonimisest tuli laps eile ikkagi märkusega koolist koju - selgus, et pliiatsid olid teritamata...<br />Vaatasin siis õhtul üle, millised pliiatsid ta oma pinalisse oli torganud - kõige pisemad pliiatsijäänused, mis oli leidnud. Väiksed nürid jupikesed. Ja tõesti, kui mul ühest asjast kodus puudust ei ole, siis on need just värvipliiatsid. Palun, vali, igas suuruses ja toonis. Värvide kaupa sorteeritult ja puha.<br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5KXtNHOe-bc_R_qgXkFqqdxoeSYhwafjnh2aPx14K4Vi00ypo0sDMgPHreSHo3w1H6Kdg-ZVrbnSOZcMvZYhGxCzbHNMLHBMWscSKPlS6CbvFoAT5IxR_KajiMECA63vtP9EKkZmJPyU5dKyw6RhGBM24kwplV-SVznwZLHa_GZH6qiDlB26bGw/s3954/20230907_224231.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2474" data-original-width="3954" height="250" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5KXtNHOe-bc_R_qgXkFqqdxoeSYhwafjnh2aPx14K4Vi00ypo0sDMgPHreSHo3w1H6Kdg-ZVrbnSOZcMvZYhGxCzbHNMLHBMWscSKPlS6CbvFoAT5IxR_KajiMECA63vtP9EKkZmJPyU5dKyw6RhGBM24kwplV-SVznwZLHa_GZH6qiDlB26bGw/w400-h250/20230907_224231.jpg" width="400" /></a></div>No ja täna polnud koolipäev õieti alatagi jõudnud kui juba tuli teine märkus. Üks töövihik olla kodus. <br />See teeb esimese koolinädala kohta juba kaks märkust. <br /><br />Ma mõtlesin, et ma 4. klassi lapse koolikotti ometi enam ise pakkima ei pea. Ja ei kavatse ka hakata. Varem või hiljem peab taha hakkama ise vastutust võtma. Kuigi märkustega seda ilmselt ei saavuta. Tal on hämmastav võime end sellistest asjadest mitte häirida lasta. Läheb läbi märkuste vihma ilma märjaks saamata.<div><br /></div><div>Vastukaaluks võtab Tõruke seda sorti märkamisi väga karmi kriitikana ja muretseb teistegi eest. Maailmas peab olema tasakaal.<br /><br />EDIT: Päeva edenedes lisandus kolmas märkus! Veel üks töövihik kodus... Mul on tunne, et siin tehakse praegu märkuste rekordeid!</div>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-37447521454609509352023-09-05T23:02:00.000+03:002023-09-05T23:02:02.183+03:00September<p> Jah, märkamatult on suvi läbi saanud*. Mis ma siis suvel tegin? Kes seda enam mäletab. Tõenäoliselt veetsin suurema osa vabast ajast koristades. Praegu aga veeretan oma päevi õhtusse vihikutele ja õpikutele pabereid pannes, pükse lühemaks õmmeldes ja kooliärevust leevendada püüdes. Koristades muidugi ka. Väikesed kaosemeistrid ei puhka ka sügisel.</p><p>*<span style="color: #274e13; font-size: x-small;">iga inimene, kes on koolis käinud teab, et suvi lõppeb 1. septembriga.</span></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-46668606007200882572023-08-03T19:13:00.000+03:002023-08-03T19:13:01.927+03:00Vabandust põllumehed!Tundub, et põllumeeste heaolu nimel tuleb hakata oma puhkust võrdsemalt suve peale laiali jaotama.<div><br /></div><div>Suve esimese poole käisin tööl ja päike siras ning saak kõrbes veenäljas. Juuli teise poole olen puhanud ja kuiva päeva selle jooksul pole õieti olnudki - heina teha ei saa ja kõik upub ja mädaneb...</div><div><br /></div><div>Järgmise aasta puhkuse kavandamisel lähtun agraarootustest.</div>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-68105464429836320802023-07-27T23:11:00.003+03:002023-07-27T23:11:34.916+03:00Pidude hooaja avalöökNäe, jälle on paras ports aega igavikku kadunud. Prooviks veel midagigi taastada sellest. No et vanuigi oleks hea meenutada.<div>Näiteks tahaks ma kindlasti meenutada seda päeva, mil minu keskmine laps sai 10-aastaseks. See oli üks kauaoodatud päev. Täpike hakkas minu meelest napilt peale jõule juba ettevalmistusi tegema. Koostas külaliste nimekirju ja mõtles välja kõikvõimalikke teemasid ja kibeles poodlema, et peo tarbeks kaunistusi ja muud varandust osta. Mida lähemale aga tähtis päev jõudis, seda süngemaks läks Täpikese meel. Paar päeva enne sünnipäeva helistas mulle ja nuttis telefoni otsas lohutamatult: "Bääääää, mu sünnipäeval saaajaaab, bääääääää!"</div><div>Kes ei tea, või on unustanud, siis me elame üpriski pisikeses majas, kuhu Täpikese suur sünnipäevaseltskond kuidagi ära ei mahuks. Nii, et me oleme alates lapse esimesest sünnipäevast pidanud kõik peod õues. Ja mitte kunagi ei ole peo ajal sadanud (sündimise päeval (või õigemini ööl) ka ei sadanud). No ja me oleme sellega arvestanud. Sel aastal näitas ilmaennustus aga ilmeksimatult, et sünnipäeval ja kolm päeva enne ja pärast, sajab pidevalt vihma ja kui ka vihmasadu peaks peatuma, siis ainult selleks, et rahet sadada. Lisaks muidugi on kõik see vürtsitatud äikesehoogudega.</div><div>Aga ega me siis ka papist poisid ole, et esimese ilmaennustuse peale peo ära jätame. Vastupidi. Otsisime välja telgi ja panime selle üles. Selle käigus selgus, et tegemist on paraja säästutelgiga ja hea kui ühe hooaja vastu peab. Optimistid.</div><div>Paar tundi pärast telgi püstitamist saabus see lubatud äikesevihm, kus hetkega sadas maha kogu põuase juuni vesi. Ja kui ma ütlesin, et sadas MAHA, siis ma eksisin, see sadas varikatusele, kogunes sinna parajaks basseiniks ja ületas habraste tugipostide kandvõime. Ilusa raksuga kukkus kogu kupatus kokku. Õnneks on meil lähikondsete hulgas kuldsete kätega inimesi - papa otsis välja torujupid (midagi ei tohi ära visata) ja proteesis ja toestas ja lõpptulemusena sai tugevam sõrestik kui varem. Ainult katust ma uuesti enne pidupäeva peale ei pannud, sest siis poleks öösel magada saanud, sest iga vihmakrabina peale oleks ju ette kujutanud kuidas katus taas kokku kukub.</div><div>Teine asi, mis ähvardas kokku kukkuda oli tort - Täpike nimelt nõudis, et peab olema kahekordne tort. Hea, et kümnekordset ei tahtnud. Ma ei oska ühekordsetki teha. Lisaks ei lubatud tordile mitte kui midagi sisse panna (Täps ei ole tegelikult üldse tordisõber). Keeruline ülesanne. Aga ma andsin endast parima. Kaks päeva küpsetasin ja kokkasin selle päeva nimel. Ja koristasin ja kaunistasin ja vedasin jõulutulesid mööda õue laiali - nii varakult polegi ma kunagi tulesid välja pannud (Täpsi peo teemaks oli päikeseloojangupidu ja see kestis hämarani, nii et romantiline tuledemeri käis asja juurde). Ja loomulikult telliti jälle pinjata, mis tähendas lisaks käsitööd ka. </div><div><br /></div><div>Sünnipäevahommikul säras päike ja lubatud vihma, äikest ega rahet ei olnud kusagil. Reegel kehtib endiselt - Täpikese sünnipäeval ei saja!</div><div>Pidu ise oli suht etteaimatav - lapsed jooksid mööda õue ringi, moodustasid kampasid, läksid tülli, leppisid ära, mängisid mänge, hängisid niisama, aegajalt käisid laua ääres söömas, siis lasid jälle jalga. Vahepeal peksti pinjatat ja avati kingitusi. Kõige lõpuks mindi mere äärde päikeseloojangut vaatama. Aga pidu jättis mu küllaltki külmaks. Kallasin endale kruusi veini ja distantseerisin end peomelust. Oli päris hea puhata ettevalmistustest. </div><div><br /></div><div>Muide, mul on puhkus. Seda tunnet pole küll veel tekkinud. Lihtsalt nagu pikk nädalavahetus, mille käigus tuleb võimalikult palju ära teha. Teha on jõutud palju, aga tegemata on veelgi rohkem. Järgmiseks tuleb teha ettevalmistusi Juulilaagri läbiviimseks. Sel aastal toimub see meie juures, nii et ettevalmistuste raske koorem toetub suuresti minu (ma tahaks öelda, et habrastele, aga see oleks selline soovunelm) õlgadele. </div><div>See kõik on pisut hirmutav. Nüüd on kuni jõuludeni iga natukese aja tagant mingi pidu või üritus, mida tuleb korraldada. Mulle vist ikka ei meeldi korraldamine.</div><div><br /></div>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-27285456069058505012023-07-10T21:24:00.002+03:002023-07-10T21:24:20.426+03:00Ongi kogu aeg piinlik<p> Käisime möödunud reedel perega Juu Jääbi festivalil. Oli tore - meie Mpsiga nautisime muusikat, Tõruke vahtis telefoni ja plikad leidsid endale uued sõbrad, kellega ringi rullida. Tore oli seni, kuni Tirts kontserdi kõige pidulikumal hetkel oma uue sõbraga lava ees kaklema läks ja artistist üle karjuma hakkas. Olin sunnitud toore jõuga oma kriiskava lapse lava eest ära lohistama. Piinlik oli. Tõruke ütles selle peale elutargalt: "Emme, sul on väikesed lapsed, siis ongi kogu aeg piinlik!"</p><p>Igal juhul järgmisele üritusele ma neid kaasa ei võtnud. Saatsin hoopis vanavanematele hoida - olgu neil ka vahelduseks piinlik.</p><p>Järgmine üritus oli sajanditagune Muhu pulm. Mina olin seal pruudi sugulasena. Sai süüa, juua, laulda ja tantsugi lüüa. Muuhulgas sain targemaks vanade Muhu pulmakommete osas ja nautida silmipimestavat värvidemängu. No need muhulased on ikka edevad olnud. Ja kui edevusest rääkida. Siis sain minagi oma uue rahvarõivakomplekti esimest korda selga. Ainult sukad olid laenatud.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUlcePGhXWZd-JK7RHO2gzGTAOGg0cz_oQ1Mh6Qq7Ydw-cnj9_ffTikVyVP476Kyv19d_OPu5jFuB0FWELlrJXGBL8M6GDUIN5nxbeEaeeEju2qcOv2F_yJdZy2rFXq9NnHO91HSNnlqdTPzTuHwb8obXoDOns6P808_d7EJ3OXVqhFFYhaUf7Iw/s1500/pill.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1500" data-original-width="1125" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUlcePGhXWZd-JK7RHO2gzGTAOGg0cz_oQ1Mh6Qq7Ydw-cnj9_ffTikVyVP476Kyv19d_OPu5jFuB0FWELlrJXGBL8M6GDUIN5nxbeEaeeEju2qcOv2F_yJdZy2rFXq9NnHO91HSNnlqdTPzTuHwb8obXoDOns6P808_d7EJ3OXVqhFFYhaUf7Iw/w240-h320/pill.jpg" width="240" /></a></div>Minu tehtud on kõik tikandid (nii päris kui petukaup). Ja põlle õmblesin ka ise valmis. Pätid on kohalike meistrite kätetöö, nagu ka vöö (sealjuures eritellimusel peremärkide ja tammelehtedega pannal). Särgi õmbles ja pitsid heegeldas minu ema. Seeliku lasin teha naabersaare käsitöömeistril ning tanu on vana, aga teadmata päritoluga (ostetud osta.ee-st).<div><br /></div><div>Aga muidu on elu lill. Mul hakkas puhkus. Olen täna juba suure hooga eestlaslikult puhanud. Värvisin ära väikese kuuri ja akna piirdelauad ka peaaegu (ainult kaks jäi värvimata, sest päike lõõskas peale). Tegin nimekirja töödest, millega puhkuse ajal tahaks ühele poole saada. Nimekiri tuli nii pikk, et võta või palgata puhkust juurde, et tehtud saaks...<br /><p><br /></p></div>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-68868930064504951642023-06-29T23:52:00.002+03:002023-06-29T23:52:33.127+03:00Korduma kippuv ajalugu<p>Kunagi ammu-ammu, siis kui mu esmasündinu oli veel väike Tõruke, juhtus selline koletu lugu. Istusin ühel kaunil jaanilaupäeval liivakasti serval ja vaatasin kuidas Täpike mängis. Tõruke, kes oli parasjagu sama vana kui Tirts praegu (kolmepoolene) sõitis jooksurattaga ümber maja. Üks hetk aga avastasin, et Tõruke pole juba tükk aega maja tagant välja tulnud. Lähemal uurimisel selgus, et ega teda maja taga ka ei olnud. Hüüdmisele ei vastanud ja üldse ei paistnud teda kusagil olevat. Ajasime pool küla jalule ja otsisime poissi igalt poolt. Käisime naabrite juures, otsisime mere äärest ja teelt. Kõik metsarajadki said läbi käidud. Ma juba kujutasin ette, kuidas pean päästjad välja kutsuma, et jaanilaupäeval koerte ja helikopteritega last otsima asuda. Viimane metsarada oli veel jäänud. Otsisin ja hõikusin. Ja siis! Kas see on väike jalajälg pehmel mullal? Kas siin on rohi maha tallatud. Ratta jälg? Ja seal ta oligi. Nuttis lahinal ja nõudis, et nii teda kui ta ratast sülle võetaks ja koju viidaks. Lõpp hea, kõik hea!</p><p>No ja nüüd, 8 aastat hiljem, kordus kõik väga sarnase mustriga.</p><p>Tirts on meil avastanud, et õues on tore toimetada. Ega ta luba ei küsi ja tuleb ja läheb, millal just tahab. Eile oligi nii, et ta oli jälle õue läinud. Mul hakkas natuke süda valutama, et kuidas ta niimoodi üksi ja läksin talle seltsiks. Istusin õunapuu alla raamatuga maha ja ühe silmaga jälgisin last. Sõitis teine tõukerattaga ümber maja. Üks hetk tundus mulle, et kahtlaselt kaua ei ole laps maja tagant välja tulnud. Läksin vaatama. Tõuks seisis värava vahel ja last polnud kusagil näha. Värava taga laiub mereni viiv põld. Ühtegi väikest blondi peanuppu ei paistnud. Kuna mereni on ikkagi 500 meetrit ja sõiduriist oli maha jäetud, siis eeldasin, et paljajalu ta nii kaugele pole jõudnud ja järelikult on suundunud metsa poole. Kutsusin Täpikese appi ja asusime otsima - tema läks vaatas naabrite juurde, mina maanteele suunduvale teele. Tirtsu ei olnud kusagil. Kerge paanika hakkas juba maad võtma. Hõikusime ja otsisime. Lõpuks võtsin ratta ja otsustasin ikka ka mere poole sõita. Ja veidi enne ranna-ala võiski näha väikest roosat kleiti vilksatamas. Vastupidiselt minu eeldustele ei olnud ta mitte jalamees, vaid oli oma tõuksi vahetanud kiirema sõiduriista - jooksuratta - vastu. See seletab, kuidas ta nii kaugele jõudis. Loomulikult teatas ta, et ei jaksa enam sammugi astuda, nii et tema ja ta ratas tuleb sülle võtta. Ainus vahe Tõrukesega oli selles, et Täps ei nutnud, vaid tundus vägagi rahulolev. Kuna ma ise olin ka rattaga, siis oli Täpsi soovi muidugi keeruline täita. Lõpuks kinnitasin jooksuratta pakiraamile ja tõstsin plikatirtsu korvi.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6_brP53_ntGW_GUGXRp5lbrV4XcroLUJQZFRBhzIP68OyRRLL4WMoahsy81JyquhJCxU1MEhkHbewfu6GpnNJGrEm1bsN3AYAQfuwdzhWPYpcLs1agr3D4gjNNjpW9wmK_Z9b5k2tnLPbh3B9-SDl6a1miJ4924Y0b6xqdS8OvO3lKVk7ajFAtA/s1941/20230629_234118.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1941" data-original-width="1344" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6_brP53_ntGW_GUGXRp5lbrV4XcroLUJQZFRBhzIP68OyRRLL4WMoahsy81JyquhJCxU1MEhkHbewfu6GpnNJGrEm1bsN3AYAQfuwdzhWPYpcLs1agr3D4gjNNjpW9wmK_Z9b5k2tnLPbh3B9-SDl6a1miJ4924Y0b6xqdS8OvO3lKVk7ajFAtA/w278-h400/20230629_234118.jpg" width="278" /></a></div><br /><p><br />Kuidas teile tundub, kas see laps on seda nägu, nagu ta kahetseks hirmsasti ja enam kunagi üksinda hulkuma ei lähe? Ma julgen kahelda. Aga öelge mulle, mis üksinda maailmaavastamise kihk see nendel kolmepoolestel on?</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-68899950634653771572023-06-23T00:11:00.000+03:002023-06-23T00:11:04.339+03:00Kauaoodatud porilombid<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhScEteG8boNqwtUVlPBEEJXWolFAlVg1cGOacnjhI6PCUboY07I-7MlpQC_raTXQN3vQ8IbA95LJWfiLnPmc4-oVjQHNgGJLmR7SczAbRU3LF7c554BI-1Nevndw-wGCicMRJjQInkWEQTV7eaEEIPXTHDlMO9p0RkWS5DaTDPBDHsVyeplgxmQg/s1842/20230623_000243.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1842" data-original-width="1259" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhScEteG8boNqwtUVlPBEEJXWolFAlVg1cGOacnjhI6PCUboY07I-7MlpQC_raTXQN3vQ8IbA95LJWfiLnPmc4-oVjQHNgGJLmR7SczAbRU3LF7c554BI-1Nevndw-wGCicMRJjQInkWEQTV7eaEEIPXTHDlMO9p0RkWS5DaTDPBDHsVyeplgxmQg/w274-h400/20230623_000243.jpg" width="274" /></a></div>Võlusime vihma välja. Kõige enam rõõmustab Tirts, kes armastab porilompe!<p></p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-2857155245906499352023-06-21T23:59:00.006+03:002023-06-21T23:59:38.051+03:00Suvi nii soe...<p>Nii, hankisime endale konditsioneeri, panime õue üles telgi ja kavandasime suvise jaaniõhtu õues. Nüüd tuleks veel auto ära pesta ja siis ei ole küll enam ühtegi vabandust, miks ei peaks suvine leitsak asenduma kosutava vihmasabinaga.</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-18531150726723003762023-06-19T23:35:00.003+03:002023-06-19T23:35:27.866+03:00Suvine<p> Kaks nädalat ja ei ühtegi postitust! Võiks eeldada, et suur suvi on käes ja seetõttu ei saa arvuti taha. Aga see ei vasta sugugi tõele. Või noh, ilma järgi on küll suur suvi käes - muru on kõrbenud ja õues on leitsak. Mina aga veedan valdava osa päevast arvuti ekraani taga. Aga ega mulle siis blogi pidamise eest palka maksta - tööd on vaja teha ja seda tööd on ikka nii hirmus palju, et oioioi. Ma kardan, et mõni ametkond blokeerib mu varsti kirjadega pommitamise eest ära või saadab otse rämpsposti.</p><p>Lisaks tavapärasele kontorirotlusele olen viimasel ajal tegelenud ka mööda kalmistuid hulkumisega - kontrollin, kas kõik maetud on ikka ilusasti omal kohal. Panen nime kirja, küsin sünni- ja surmadaatumeid ning vahel teen lohutuseks kivile harjaga pai. Hea rahulik on. Keegi ei kaeba oma naabri peale, et trügib oma hauaga üle piiri või et naabri hauakivi ei sobi piirkonna miljööga. Ainult sääsed pinisevad. </p><p>Sääskedega saan ma hakkama, aga need kihulased... Sääsevõrk neid ei pea ja öösel hiilivad nad vaikselt tuppa ja siis kukuvad närima. Mul on tunne, et ainult mind, sest Mps ei kurda üldse, aga mina olen üle kere ära näritud ja sügelen nagu segane. Siin on kaks varianti - kas mina olen lihtsalt ülitundlik nende hammustustele või ma olen Mpsist hulga maitsvam. Nojah, ega kihulased koerad pole, et klnte närida tahavad. Nad võtavad ikka luksuslikuma eine - eriti suure ja eriti rammusa.</p><p>A muidu on ju täitsa suvi. Lastel kool edukalt äbi, ainult Tirts käib veel lasteaias. Meri on soe ja asfalt sulab linnas.</p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-10172195.post-31703727471095120792023-06-01T12:07:00.000+03:002023-06-01T12:07:30.363+03:00Siduja<p>Tõesõna, ma võin varsti velskripunkti avada. <br />Täpike hakkab juba vaikselt paranema. Mis imerohi see iganes polnud, mida nad talle viimati peale panid, siis nädala ajaga on lahtisest leemendavast põletushaavast saanud ilus õrn uus nahk, nii et polegi enam midagi siduda õieti. Ainult kreemitama peab.<br />See-eest on mul nüüd uus patsient. Tirts aitas mul eile lauda katta. Võttis kapist kaks taldrikut, aga üks kukkus maha, läks katki ja lõikas varbasse sügava haava. Verd lahmas nii mis kole. Üritasin seda tohterdada. Aga nii pisikesele varbale ei saa ju plaastritki peale panna. Pealegi oleks see esimese minutiga läbi vettinud. Aga egas midagi. Kogenud sidujana sai siis pool jalga kinni seotud. Täna sai juba plaastri panna, aga see läks ka üle kahe varba. Vahva oli vaadata kuidas Tirts üritas oma haiget jalga ära kasutada ja nõudis süles tassimist. Lasteaias tahtis ka, et ma teda ühe mänguasja juurest teise juurde veaks. Kuna ma sinna tugiisikuks siiski jääda ei saanud, siis soovitasin tal ikka üritada ise ringi longata. Kuna ta ilmselt täpselt ei tea, et kuidas see lonkamine käib, siis läks hoopis suurte hüpetega. Sai liikuda küll.<br />No ja kui lastest veel vähe, siis tegi Mps ka eile ostukäruga kukerpalli. Õnneks suuremat sidumist polnud vaja. Piisas plaastrist.</p><p>Aga lepime nüüd kokku, et lõpetame selle enesevigastamise ära! Ausalt, kui ma oleks tahtnud pidevalt haavu tohterdada, oleks ma arstiks või medõeks õppinud. </p>maailmaparandajahttp://www.blogger.com/profile/00962853268048962066noreply@blogger.com1