Käisin minagi ükspäev linnas* ja kui juba linnas, siis mõtlesin, et vaatan üle ka meie uue hängla - Auriga. Eks ma läksin sinna väikese hirmuärinaga. Räägiti, et pidi olema hirmus tunglemine ja rahvast rohkem kui hoone reaalselt mahutab.
No ma ei tea. See oli küll üks tühi jutt ja loba ajamine. Kui mina Aurigasse jõudsin, jalutas seal mõni üksik unine inimene ja rahvamurdudest ja tormlemisest ei saanud juttugi olla. Nojah, tuleb tõdeda, et enamus poode oli ka veel kinni.
Kogu küsimus on ajastuses
*Ei mitte Tallinnas. Kohalikus saareriigi pealinnas ikka. Ma olen täheldanud, et paljud inimesed (eriti tallinlased) ühtegi teist linna ei tunnista ja ütlus, et lähen linna tähendab nende jaoks Tallinna. Mina kui põline väikelinlane nimetan ka seda linna minemiseks kui ma lähen äärelinnast kesklinna.
Sama siin. Kui ma viibin parajasti Tartus ja keegi pealinlane küsib, millal ma linna tulen, siis vastan alati, et ma olengi linnas. Kusjuures sama sündroomi olen täheldanud mõnede Tartus elavate inimeste poolt väiksemate linnade suhtes.
VastaKustutamul linnaga ei ole probleeme. Mul on pigem jälle tekkinud probleem, et mõtlen Tallinnat ja ütlen Eesti... ja kogu ülejäänud Eesti tahab mind selle peale ära lintshida :(
VastaKustutaõige! olen sama kyla inimene sama suhtumisega. elagu!
VastaKustuta