Kajakas ühel ja lemming teisel õlal...

Ma ei õpi oma vigadest. Kunagi jõudsin järeldusele, et ainus asi, millega ma hakkama ei saa, on pildiraamide valmistamine. Lepiks ma siis sellega. Oo ei. Juba jälle võis mind liistupoes liiste hindamas näha ning taas keerles mu pisikeses peas ohtlik mõte: "Kui raske see ikka olla saab..." Ma olen justkui see kajakas, kes kordab: "You can do it, you can do it!!!" ja samas olen ma see loll lemming ka, kes seda kurja kajakat uskuma jääb. Ausalt, ma kardan, et ma õpin enne nende õnnetute pildiraamide tegemise ära, kui aru saan, et ma neid teha ei oska.

Aga sellega seoses, sai ka minu viimane noorkallasele mõeldud pilt omale omapärase raami. Edusammud on märgatavad... ma seekord ei kasutanudki nätsu. Vaatame, kaua see ilma nätsuta koos seisab.... Kui mõni fotokaga inimene satub mind külastama, siis saan ka teile näidata, millega ma vahepeal tegelenud olen ning milliseid žedöövreid minu pintsli alt on ilmunud. Kauges tulevikus (kui ma olen juba surnud aga mingil põhjusel kuulsaks saanud) hakatakse seda meenutama kui "Pille vasaku käe perioodi"...

koomusk pärit siit. Tal on lahedad koomuskid. Ma peaaegu et fännan.