Nüüd olen jälle pai ja tubli kutsu. Urisen vahel (nii profülaktika mõttes), aga ei ammusta.
Aga mõtlesin siin, et tänu sellele blogile siin on mu päris päevik unarusse jäänud. See viga tuleb parandada. Seetõttu pole minult paar päeva mingeid postitusi oodata. Aga pole ehk hullu, sellest oleks kasu meile kõigile.
Mina saaks kirja panna ka need mõtted, mis valgust ei kannata
ja teie saaksite väikese teenitud puhkuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar