Eile õhtul olid siis meistrivõistlused munakoksimises. Tuleb tõdeda, et selles spordialas ma erilist osavust üles ei näidanud. Muidugi ei jõudnud mina oma muna blend-a-medis hoida (vastupidiselt mõnele). Maris võitis.
Õhtu oli muidu igast küljest võttes hariv. Sai teada nii mõndagi põnevat ja lisaks veel uudiseid viimaste moeröögatuste kohta. Et te teaksite, praegu on moes traksidega ujumispüksid ja alt laienevad stringid (uskuge mind, ma proovisin, aga ei suutnud nei endale ette kujutada (ja see juba on midagi). Parima tulemuse andis mõne volangi juurde mõtlemine, aga nojah...) Ja saime teada, mille järgi Triin mehi valib (kõige olulisemad tunnusjooned, mis mehel peavad olemas olema, olid kollane käterätt ja kollane kelk ja tegelikult ka kollased hantlid - kõrged nõudmised)
Tänane õhtu saab olema uvitav. Nimelt toimub kõigi eelduste kohaselt Maariši juures ajalooline malematš. Maailmaparandaja vs Unistaja. Eks näe, mis sest välja tuleb.
Ahjaa hoolimata minu praegusest meeletust heast tujust, mida ma kavatsen nüüd natuke aega säilitada, on mul siiski üks väike mure. Mul on nimelt nö kunstiline kriis. Lihtsalt minu joonistamisoskus jääb selgelt minu kujutlusvõimele alla. Grrrr. Mul on peas välja mõeldud selline pilt, et hing jääb kinni. Täiuslik. Kõik on paigas. Aga ma ei oska seda üles joonistada. Kohutav. (Ahjaa, ma joonistasin onu Oskari laulu)
Aga kuna ma olen praegu positiivselt meelestatud, siis ma otsustasin, et ühel ilusal päeval oskan ma nii hästi joonistada küll, et suudan selle pildi üles joonistada. Seniks salvestan selle oma aju kõvakettale.
See õhtu oli uvitav. Alates lühikesest sissepõikest Illekasse (lühike ja lööv - nätaki) ja meeletust hämmingust sealt väljudes avastades, et ei olegi pime!!! ja lõpetades sellepoole viie ajal toimunud matšiga. Igal juhul see esimene matšoli hiilgavam, seda ma pean ütlema vaatamata sellele, et mina nii haledalt lüüa sain. See revanš-matš oli selgelt igavam, sest isegi pealtvaataja(d) jäid magama (jängust ja mõmmist ma ei saanud aru, kas nad jäid magama). Igal juhul oli tore õhtu. Sa kutsu ennast teine kordki mulle külla ;) Ja 30 aasta pärast siis 28. märtsil kohtume Illekas või mis iganes seal selleks ajaks ka ei ole. Oh aegu tulevasi.....
VastaKustutaNõustun unistajaga ühe suhteliselt kõrge protsendi ulatuses - oli tõesti uvitav õhtu.
VastaKustutaEsimest korda lahkusin ma Illegaardist valges!!!! Kogemus omaette. Unustamatu malematš ja revanš, mida kiiresti unustada üritatakse - siiamaani on piinlik selle lipu pärast.
Ja oolimata sellest, et jängu teve õhtu kord ühe kord teise süles istus, lõpetas ta ikka minu kaisus. Ja ta ei laiutanud üldse! Äärmiselt mõnus voodikaaslane oli. (Maris, ma võiks ta vahelduse mõttes nädalaks või paariks jaanikaga ära vahetada. see oleks nagu tõsielusari -> kaisulooma vahetus vms)
ja kirjutasin märkmikku üles: 28.03.35 - gängi kokkutulek, sõpruskohtumine males, illegaardi terror