Või on käed ja nägu lihtsalt pesemata?

Ah, milline imetabane ilm täna oli. Soe! Mul hakkas täitsa palav kui käru mööda sissekulunud rada* lükkasin. Varsti võib jope pealt ära visata ja oma valgele ihule ka pisut päikest näidata. Kuigi sel aastal polegi ma tervenisiti valge nagu kartuliidu. Paar veidike jumekamat laiku in ikka ka - mulle on nimelt tekkinud klassikaline noore ema päevitus (sellise, kellel on sügistalvine laps). Nimelt on minu nägu ja käelabad juba märgatavalt tumedamad kui muu ihu. Ikka sellest igikestvast vankrilükkamisest. Iga päev (kui just väga hullusti ei saja või ma kodualevist kaugel ei viibi) tatsan ma ju keskmiselt 5 km maha. Selle ajaga jõuab päike isegi minusugust peegelduva nahaga luike pisut pleegitada.

*Mul on kõik kohalikud tänavad sada korda risti-rästi läbi käidud, nii et vankrijägedest on tänavasse juba roopad kulunud. Varsti võin lihtsalt vankri maja ees rööbastele panna ning hoo sisse lükata ja käru sõidab nagu tramm või rong läbides oma tavalise marsruudi ning lõpuks jõuab ukse ette tagasi...

Järgmine olümpiavõitja

Päikesepüüdja kurdab, et ta on oma pojas ja järeltulijas leidnud tõelise sdpordivastase. No me oleme jällegi avastanud, et Tõruke on tõeline spordilemb ja paljulubav atleet (ei tea, kellelt ta selle küll pärinud on...). Igatahes treenib ta praegu aktiivselt järgmiseks (või siis äärmisel juhul ülejärgmiseks) olümpiaks. Muudkui jookseks (ise veel ei roomagi korralikult). Jalad käivad vahet pidamata. Nagu võib näha ka sellelt kummuli olevalt vidiotsilt (ausalt, ei viitsi jännata selle keeramisega).

Eesmärgiks on tal saada noorimaks olümpiavõitjaks. Mis alal ta seda saavutada tahab me veel ei tea. Jooksmises on ta kõva käpp,  jalad käivad nagu aurumootoriga. Maad need küll ei puuduta, aga kui pisut veel kasvab, siis ulatuvad kindlasti ka maani ja saab kohalt minema. Samas meeldib talle ka hüppamine. Ta ei hüppa küll veel väga kõrgele ega kaugele, aga see-eest palju. Nii et kolmikhüpe? Võis siis pigem kolemkümnikhüpe. Ujumises on ta ka kõva käpp. Täna rassis vannis nii, et kui poisi veest välja tõstsin, oli vannis poole vähem vett kui poissi vanni pannes.
Ühesõnaga tuleb meil siin hakkama saada tõelise aktivistiga. Peaks ta korra Päikesepüüdja juurde trenni viima. Me võime seni tema magavat last hoida...

P.S Nagu videolt näha võib, on poisil pidžaama seljas, millest võib järeldada, et käes on uneaeg. Mis tea arvate kui suur on tõenäosus, et selline aktivist järgmiseks pea padjale paneb ja õndsasse ööunne jääb?

operatiivbeebi

Peaks lapsele kuidagi vilkuri külge monteerima ja siis politseile või kiirabile või mõnele muule säärasele maha ärima. Sireen igastahes töötab imetabaselt.

alternatiiv virelitele

Kui nüüd õnnestuks Tõruke kuidagi niimoodi süsteemi ühendada, et tema siputamisest ja rabelemisest tekiks elekter, siis võiks Ida-Virus vabalt ühe elektrijaama kinni panna ja ülejäänud elektri kalli raha eest maha müüa. No jalad käivad kõikseaeg nagu üritaks kusagile joosta (ise ei roomagi veel korralikult). Täna vannis avastas lõpuks ka, et kui käte jalgadega vehkida, siis tekib huvitav sulin ja plädin ja siis rabas nii et terve vannituba lainetas. Endal oli saeljuures väga keskendunud ja tõsine nägu. Ega ta siis nalja pärast sulistanud. Tal näis sellega mingi tõsisem plaan olevat. Ja kui kriiskamisest saaks energiat toota, siis viimase kahe päeva tulemusena oleks ilmselt kogu Euroopa energiavajadus järgnevaks kolmekümneks aastaks tagatud... Mitte, et ma kaebaks, aga lihtsalt muretsen, et kui see nii jätkub, siis peagi olen täitsa kurt.

Ja jätkame sootuks uuel ja ornitoloogilisel teemal. Meie suurimaks plaaniks on teid harida ja õpetada lihtsaid linnukesi ära tundma (vt ka väike linnukeste välimääraja). Hiljuti demonstreerisin teile kuldnokka. Täna võite tutvuda sellise rõõmsa linnukesega nagu punarind. Siin ta on:

paha lugu küll

Minu blogisse on jõutud otsides lahendust probleemile: "klaasipuhastusvedelik jahutusvedeliku paagis".
No mis ma oskan kosta... vähemalt on selle otsinguga siia blogisse jõudnud isikul nüüd puhas jahutussüsteem. Ma kujutan tegelikult ette kuidas see probleem võib tekkida - mul on ka autos nii jahutusvedelik kui klaasipesuvedelik roosat värvi. See aga ei tähenda, et ühega võiks teist asendada. Ainult värv ei loe. Nii et kuulake vanemaid ja targemaid ning lugege ikka pakendi pealt ka, mis seal kirjas!

Talgud Lööne soos

Sel nädalavahetusel toimusid traditsioonilised Mpsi puisniidu riisumise talgud. Õigemini tulenevalt niisketest ilmastikuoludest oli tegu pigem puissoo rehitsemise talgutega. Hoolimata mudastest ning vesistest oludest ilmus kohale taal üllatavalt palju entusiaste. Ma igal aastal imestan, et tullakse, aga juu siis on Mpsi veenmisoskus parem  kui minu :P*. Igastahes oli tore näha jälle üle pika aja.
Minu riisumised jäid sel korral küll lühikeseks. Nimelt andis Tõruke mulle kiiresti hea vabanduse tööst kõrvale hiilimiseks. Seejärel hakkasime tegelema sellega, mis ikka paremini välja tuleb.  Õpetamisega. Tõruke muudkui laitis, et äi-äi-äi, nii küll ei lähe, ja mina kiitsin muudkui takka ning targutasin erinevate riisumisvõtete heade ning halbade külgede üle.

 Ilm oli üllatavalt soodne, kuigi varasemalt lubas ilmateeade et sajab vihma ja saartel ning rannikul võib hooti tulla ka pussnuge.

Muide, meie poeg ja järeltulija sai pooleüheseks (või siis veerandkaheseks, kuidas kellelegi). Selle puhul kinkisime talle õunapuu. Minu arvates on oluline, et lapsel oleks oma õunapuu. Minul oli*. Olgu olgu, minu oma on õega kahe peale ja jänes sõi pool sellest ka ära, aga ikkagi oma!
Kooki sai ka sünnipäeva puhul. Tõsi, küünlad jäid koogile panemata, sest selleks ajaks kui selle söömiseni jõuti, oli poisil juba uneaeg. Ta ise küll seda ei arvanud, nii et selle asemel, et sõpradega saunas istuda ja juttu puhuda sain ma poolteist tundi last magama kiigutada. Oh emaks olemise õnne ja rõõmu***.
Panen siia ühe foto sünnipäevalapsest ka

Ta on pisut häbelik ja ei taha pildile jääda. See-eest on mul nüüd objektiivil varbajälg. Sellepärast tuligi kuldnokk pisut udune:

Sellegipoolest on tegu minu parima linnupildiga läbi ajaloo. Vot kus on alles värvid sel mustal linnul... Ja mina kurdan, et meie linnukesed on nii plassid.

* Teate küll millisele häbiväärsele punktile ajaloos ma järjepidevalt vihjan

** Täpsuse huvides, see on siiamaani alles. Meil ei ole kombeks karistada õuna/ploomi/kirsipuud väljajuurimisega sellel vähetähtsal põhjusel, et ta on äbarik või ei kanna niiiii palju kui tema eesrindlikumad kaaslased.

*** Tegelikult on õnne ja rõõmu ikka ohtralt. Piisab vaid hambutust naeratusest ja juba hakkavad raskused ununema. Valu ja lihaspinge muidugi ei unune. Siit ka väike broneering - laisik, kui ma sind järgmisel korral näen, siis luban sul lahkelt pisut minu õlgu-selgu mudida.

Siililegi selge

Aga mina nägin täna selle aasta esimesi ülaseid õitsemas. Ja selle aasta esimest siili nägin ka. Teate ju küll, mida vanarahvas kevadiste siilide kohta ütleb...