Veidi matemaatikat ehk Täpikese sünnipäev

 Nii, mu armsad matemaatikahuvilistest lugejad, siin on teile lahendamiseks üks tekstülesanne. 

Maailmaparandaja tellis Täpikese sünnipäevaks Temust 131 õhupalli, millest ca 4% olid ülisuured, ca 38% olid keskmised ja ca 58% olid väikesed. Kõik õhupallid tuli hommiku jooksul täis puhuda. Samuti tuli küpsetada koormatäis vahvleid. Rööprähklejast Maailmaparandaja selgitas välja, et ühe vahvli küpsetamisele kulub täpselt kaks ja pool minutit. Ühe vahvli küpsemise ajal jõudis maailmaparandaja täis puhuda kas 12 väikest õhupalli, 8 keskmist õhupalli või 1 ülisuure õhupalli. Sellist tempot suutis Maailmaparandaja hoida muidugi vaid 40% juhtudest. Ülejäänud kordadel oli tempo 50% aeglasem (v.a ülisuurte õhupallide puhul, mille osas tuli pump appi). Kui mitu vahvlit on ühes koormatäies (arvestades, et alustati ja lõpetati küpsetamisega)?

Nagu aru saate, oli eile tegus päev. Täpikese sünnipäevad on alati tegusad. Ta nimelt hakkab juba varakult organiseerima ja korraldama ja teemasid/kaunistusi/atraktsioone välja mõtlema. Mõttetöö teeb küll peamiselt tema, aga teostus peab ikka minu poolt tulema. Seega võtsin endale targu lapse sünnipäeva puhul töölt vaba päeva.

Sel korral oli teemaks lilled. See õnneks minult suurt pingutust ei vajanud. Tellisin Temust lisaks mõned lillekujulised õhupallid, aga need puhus Täps ise pumba abil täis ja riputas pesunöörile "kuivama".

Minu ülesandeks jäi:

• 
  fotonurk - selle jaoks neid õhupalle tegelikult vaja läkski. See õhupalli kaare tegemine oli tegelikult väga lihtne ja läks maksma alla 10 eurtsi ja tulemus oli väga uhke (kuigi sealt jäi osa õhupalle välja, kuna need riputati mujale kaunistuseks või jäid niisama mängimiseks). Raske osa oligi õhupallide täispuhumine. Kusagil poole peal oli juba kibe kummimaitse suus ja huuled kipitasid. Mõtlesin hirmuga, et ei tea, mis ainet sinna pandud on ja raudselt lähevad pärast huuled moodsalt paiste ja saan õhupallimürgituse. Ei läinud. Fotode elavdamiseks mõeldud aksessuaarid korjasin pööningult karnevali varudest kokku ja laenasin Murdjalapsukeselt lisaks. Ma ei tea kui palju lapsed vaimustusid, aga meil Mpsi ja tema õega oli küll päris lõbus hiljem erinevaid parukaid, mütse ja prille proovides. Lisaks joonistasime ise juurde vuntse, huuli, prille jms, mida sai pulga otsas näo ette panna. Julgen soovitada. Boonuseks jäävad mälestuseks vahvad pildid.
  
  
  
  
• Joonista ja arva -  ostsin Pepcost kleebitava tahvlipaberi (2,5 eurtsi), kandsin selle vanale kapiriiulile, mis sai kinnitatud kuuri seinale. Kasutusele võtsime Aliase kaardid ja lapsed kordamööda üritasid joonistamise teel selgitada, kaardil olevaid sõnu. Oli päris lustakas ja lapsed läksid mõnusalt hoogu. 
• 
  Pinjata - Sel korral pääsesin lihtsalt - tegin värvilise silindri, mille täitsin kommidega ja kaunistasin paberlilledega. Eriti laisa inimesena lisasin pisut ka kunstlilli. Tavaliselt on minu pinjatad olnud liiga tugevad ja neid on raske katki saada. Sel korral õnnestus Täpsil juba teise või kolmanda löögiga see puu otsast alla tuua. Kuna aga kommid jäid kõik sisse, siis riputasin uuesti üles ja alles teisel katsel sai näha tõelist kommisadu. Lapsed tormasid oma lemmikkomme korjama. Puu alla jäid maha vaid põlatud kommid - õnneks olid need aga minu lemmikud. Vähemalt ei pidanud lastega kommide pärast kaklema minema.

Lisaks muidugi veel söökide valmistamine, peopaiga ettevalmistus ja muud nipet-näpet tööd. Eelneva koristamiseni ei jõudnudki. Õnneks toimus pidu õues (kohati lausa meres) nii et ehk liiga palju tubast segadust imetleda ei jõutud. Lõpuks jäi veel varanduse kokku korjamise töö. Kui kõik enamvähem tehtud sai olin läbi nagu Läti raha. 

Ja lõpetuseks veel üks küsimus matemaatika (või ka filosoofia) valdkonnast. Kui 11 aastat ei ole Täpikese sünnipäevapeol vihma sadanud, siis kas igal järgneval aastal on tõenäosus vihmale suurem või hoopis väiksem?