Mis te arvate, kas mul on väheke nagu süümekad, kui tulen väsinult töölt ja Nefi vaatab mind sellisel anuval pilgul ja tahab mängida. Samas kui mina tunnen, et märjas lörtsis sumpamise ja palli veeretamise asemel tahaks hoopis diivaninurgas raamatut lugeda.*
Samas jällegi tuleb tõele au anda, et Nefkast kiirgav piiritu rõõm ja entusiasm teeb endalgi tuju paremaks.
*mitte, et seda võimaldataks. Vaja on hoopis koristada ja süüa teha ja ei tea mida kõike veel korraldada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar