Vihkamine on nii äärmuslikt tunne. Mulle ei meeldi öelda, et ma vihkan üht või teist. Aga on terve hunnik asju, mida ma silmaotsaski ei salli. Igapäevaselt näiteks seda ilget kaost ja segadust, mis siin laiutab. Pesemata nõusid. Riidekuhjasid. Kõikjal vedelevaid mänguasju. Siis ei suuda ma sugugi seedida seda kui mul on mingi enda arvates geniaalne idee ja ma ei suuda seda ellu viia nii nagu ma seda enda peas näen. Enamasti puudutab see käsitöövaldkonda ja joonistamist. Viimasel ajal on mind häirima hakanud kurb tõsiasi, et meil on liiga palju asju ja need on igal pool risti jalus. Pidevalt löön varba ära. Aga no tõesti. Peale seda kui kaks pisikaost on toast üle käinud tuleb väga hoolikalt oma sammusid seada, et ilma konte murdmata ühest toa servast teise saada.
See on tõsi. Pärast Mardi külaskäiku võib köögis vabalt jalaluu murda, sest mart on kogu maitseainete topsid kapist põrandale ladunud. See on meil ta üks lemmiktegevustest.
VastaKustutaVanaisa ja isa Mati
Ma olen täheldanud, et tubade segadus on normaalsetes peredes märk sellest, et kõik on terved.
VastaKustuta