Väljas sajab vihma. Niipalju siis sellest esimesest lumest. Aga noh, eks see esimene sulabki ju alati ära. Aga minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on seda vihma sel sügisel selgelt liiga palju olnud. Nagu elaks kusagil vihmametsas või midagi. Ainult selle vahega, et vihmametsas on enamasti pisut soojem. Fakt on aga see, et kuidagi ei kisu õue sellise ilmaga. Noorperemees aga armastab justnimelt vankris magama jääda. Ta üldse ei halasta mu peale. Tulgu taevast või pussnuge, ikka tuleb jalutama minna. No mis tal vankris viga. Kile on peal, vihma sisse ei saja, emme vaatab, et tuul ka väga peale ei puhuks, jalad on kuivad. Aga mina olen see, kes peab porilompide vahel kolmerattalisega manööverdama ise märg kui kass, tuul kõrvu peast rebimas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar