Ekspeditsioon Maasikamaale

Täna oli siis see ajalooline päev, mil kartmatu maailmaparandaja astus silmitsi kohutava džungliga leidmaks kinnitust kuuldusele, et Maasikamaa pole vaid paljas müüt. Kaua oli see teadmishimuline hing valmistunud selleks ekspeditsiooniks - uurinud kaarte ja puurinud vanu ürikuid. Andmed olid küll vasturääkivad, aga igalt poolt kumaa läbi siiski üks ja see sama - kusagil keset džunglit asub müütiline Maasikamaa. Jah, seesama, millest kõik räägivad, kuid mida pole juba ammu keegi näinud.
Varustanud end matšeete, kaitsekinnaste ning malaariatablettidega asus ta tundmatuse poole teele. Nähes seda padrikut kõikide selle okkaliste ja mürgiste taimede ning kindlasti ka kurjade kiskjate ning surmavate ämblikega lõi ta küll hetkeks kõhklema, kuid ta kogus end ning asus end džunglist läbi raiuma. Trotsides kõiki ohte raius ta päeva, raius kaks ja kolmandamal päeval, olles kaotanud viimsegi lootuse ning jätkates puhtalt nürist kohusetundest ajendatuna leidis ta selle üles. Müütiline Maasikamaa on siiski olemas ning nüüd džunglist välja raiutud.

Ühesõnaga sain lõpuks maasikapeenra korda.

Järgmisena tuleks vist võtta ette ekspeditsioon selgitamaks kas ma tõesti nägin seda unes või ma siiski panin kevadel porgandid maha.