Kuldsete kätega?

Hakkasin ükspäev rumala peaga käsitööliseks. No mõtlesin, et kuna mul nüüd peaaegu et köök olemas on, tuleks sinna ka ilusad kardinad teha. Vaimusilma ees lehvisid mu akna ees kaunid tikandiga kardinad. "No kui raske see ikka olla saab," mõtlesin ma naiivselt ja ostsin ohtralt mulineed. Nüüd olen kolm õhtut tikkinud nii et silm krillis peas (oi niidikeste lugemist). Kui nüüd arvestada, kui palju tehtud on ja kui palju veel teha on, siis enne järgmisi jõule kindlasti valmis ei saa. See aga eeldab, et mul niipalju kannatust ikka on. Pakkuge kolm korda, kas ma olen tuntud oma kaameli kannatuse poolest või pigem kärbse kärsituse poolest.