laupäev, jaanuar 17, 2009

Ja nii nad tapsid Waldorfi

Mäletate seda ablast hiirekest, kellest ma teile jõulude ajal rääkisin? No see kellele ma ühe kommi jätsin (ja kuna ta nädala aja jooksul seda süüa ei tahtnud, siis ma sõin selle ise ära).
Teda ei ole enam.
Tema uskumatu häbematus ja liigne julgus said talle saatuslikuks. Eile jalutas teine lasteaias ühest toast teise ja ainult vilistas selle peale, et lisaks temale veel kolm inimest toas oli. Ilmselt pidas ennast seltskonnalõviks...parandus sesltskonnahiireks. Aga omas naiivsuses arvas ta, et kõik inimesed on sama sõbralikud kui mina. Ei ole. Kõrvaltoas läks lahti selline klaperjaht, et oi oi oi. M küll lootsin vaiksaelt, et Valtsil on nii palju aru peas, et põgeneb. Aga seda ta mitte ei teinud. Ja nii ta kinni püütigi ja oma kurva otsa ta leidis.

Puhaku ta rahus.

1 kommentaar: