Palju õnne!

Kujutage ette, möödunud reedel sai mu blogi 4 aastaseks.
4 aastat lakkamatut hülgemöla ja kirjanduslikke liialdusi segatult otrate kirjavigadega. Tunnen teile kaasa. A vähemalt on nüüd jälle üks hea põhjus miks kooki süüa. Arvate, et nüüd lõpetan ära? Naiivitarid. Kindlasti mitte. Mul lihtsalt pole südant oma blogikest hüljata ja tõugata teda ihuüksi julma maailma. Ta on ju alles lapsuke. Enne kui blogi on saanud täisealiseks ei saa ma teda jätta :P

P.S Või peaks siiski lõpetama. Ma nimelt hakkan ennast kordama. Aasta tagasi kirjutasin peaaegu täpselt sama juttu (link). (Ja ma ausõna ei piilunud varasemat sissekannet enne kui ma seda postitust tegema hakkasin