"Noh kas teeme veel ühe ringi?" hõikas bussijuht eile hommikul kui buss oli Tallinnas, enamus rahvast juba maha läinud ainult mina (ja üks meesterahvas tagumises pingis) ikka veel hambad laiali magasime. See on see öine bussisõit.Tallinnast tagasi tulin ma aga hoopis rongiga. Vähemalt selline tunne oli küll. Minu taga istus mingisugune meesterahvas, kes umbes iga poole minuti tagant tegi tšš-tšš-tšš-tššššš. Tal psitstid üldse äravushäired olevat. kõikseaeg ta niheles, kui ta parasjagu rongi ei matkinud, siis ta köhatas, ümises midagi, pomises omaette, tegi muid kirjeldamatuid häälitsusi ja kõike seda kroonis jälle juba tuttav tšš-tšš-tšš-tššššš.
Meenus Tätte räägitud lugu põrra-põrrast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar