teisipäev, november 25, 2008

Lumetaat

Eile kui ma olin oma asutuse lukku keeranud ja uksevõtme katki murdnud läksin siis ilusat elektrivaba ilma nautimas. Hulkusime mööda lumiseid metsi. Mps tegi igast lumekuhjakesest pilti, mina andsin endast parima, et tema pilte ära rikkuda (üritasin niimoodi salaja pildiservale jääda). Nii palju lund... Ma ei pidanud kiustausele vastu ja ehitasin ühe lumetaadi. Mulle lihtsalt kohutavalt meeldib lumememmi ja -taate ehitada. Mäletate, kaks aastat tagasi tegin ma ka ühe. Härra Lumi jättis toona sügava jälje mu ellu ja sai väga südamelähedaseks. Seekordse lumeskulptuuri nimeks sai "Sadolini transamees van der Dünn on lõunapausil moosiga maiustanud". Tubli töölisklassi esindaja veidi uhkustav nimi tulebsellest, et ta on tündri kujuga. See tuleb omakorda sellest, et kuna lumi eriti ei tahtnud kokku hakata, kasutasin ma vihmaveetünni lumemehe keha vormimiseks. Panen siia pildi ka van der Dünnist, kui mul õnnestub Mpsi käest mõni pilt kätte saada.
Teate mis, kui vähegi annaks, siis organiseeriks ma tänaseks ka väikese elektrikatkestuse. Õues on lihtsalt muinasjutuliselt kaunis ilm. Läheks hulguks veel mööda soid ja rabu*. See udu ja päike ja lumi ja ahh, kui ilus...

* jep, sõna raba mitmuse osastava käände lühike vorm on ju ikka rabu... Kui ma väike olin ja metsavendade laulu laulsin, siis minu jaoks asendusid sõnad: "nüüd hulgun mööda soid ja radu" ikka mööda soid ja rabu hulkumisega. Loogiline ju.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar