Sel korral käisime ratastega. Võite imestada, et miks juba jälle, kui ma alles käisin seda saart väisamas? Aga võibolla ununes mul midagi maha, mis tuli ära tuua...
Oi kui ilus ja soe ilm oli suurema osa ajast. Rattaga sõidu puhul on see hea asi, et liiga palav ei hakka peaaegu kunagi. Rattaga sõites on nimelt alati tuul. Tõsi küll, suuremalt jaolt vastu (nagu ka meie suur sõber Murphy kinnitab). Sellest hoolimata tegime Hiiumaale tiiru peale nii et silm ka ei pilgatunud.
Nüüd on mul igastahes tagumik sadulakujuline ja järgmised kolm päeva istun vaid pehmetel patjadel. Lisaks andsid matka jooksul tunda nii mõnedki lihased, milletaolisi ma enda puhul varem täheldanud polnud. No tõesti...
Aga äraütlemata tore oli.
Lühidalt:
1. päev (minu jaoks, mõned entusiastid hakkasid juba päev varem minema)
Saime Emmaste poes entusiastidega kokku, koormasime rattad moonavarudega ning kihutasime ööbimiskohta. Seal oli püstkoda kus mängisime iidseid indiaanlasi, kes teadupärast Hiiumaad asustasid, keetsime/küpsetasime rikkaliku õhtueine ja keerasime magama.
1. öö
Ja taevas on tähti täis....
2. päev
Oi oi oi, ai ai ai, sadulat ei tahtnud nähagi. Aga ega seda eriti hästi näegi kui selle peal istuda. Kihutasime Kõpule* (mõningaste kultuuriliste lebopeatustega) ja sealt edasi Luidja liivarandadele pleekima. Seal oli millimallikaid nii palju, et ujudes tundus nagu oleks miski kallerdise või lausa süldi sees ulpinud... Võeh, ma ei armasta millimallikaid** ja neid oli seal lausa gigamallika jagu. kui meil õnnestus rannast pääseda, siis kihutasime ohtrate vahepeatustega** Tahkuna poolsaarele päikeseloojangut vaatama. Päike loojus ekstra meie jaoks ekstra kaunilt. Toimus eine liival. See oli eriti rikkalik eine, ja kogused olid määratud, kuigi tuleb tunnistada, et suure panuse andis just seesama eelmainitud liiv, mida jätkus ikka igale poole.
õhtul tehti inim- ja loomkatseid:
1) katsetati, mitu inimest mahub minu luxtelki. No kuus inimest mahtus sinna vabalt ära, võibolla oleks rohkemgi mahtunud, aga näe katseisikuid polnud kusagilt võtta.
2) katsetati mitu sääske mahub minu telki. Siin puhul kohe kindlasti katseisikutest puudust ei tulnud. Ainus vigaseisnes selles, et olles kindlaks teinud telgi mahutavuse (ca mustmiljon sääksu), ei tahtnud need sindrinahad enam telgist lahkuda. Oi, millised tapatalgud me korraldasime.
3) Unistaja viis läbi katse kontrollimaks, kas minu luxtelgi põhi kannatab ikka 3000 mm sademeid, nagu lubatud. Sademete kohta me teada ei saanud, aga rummi peab päris hästi teine. Kusjuures unistaja katseke andis hea mõtte. Tuleks magamiskott rummiga immutada. No et kui öösel peaks ootamatu paanika tabama, siis saaks magamiskotist natuke rummi lutsutada ja elu läheks kohe ilusamaks.
Üldse oli meil palju häid mõtteid ja äriideesid - nagu nt helendavad telgi nöörid. Minu meelest on need lausa hädavajalikud ja ma siiamaani pole aru saanud, miks need iga telgi kohustuslikud osad pole.
2. öö
Külmusime kringliteks. Mina isiklikult külmusin suhkrukringliks.
3. päev
Hommikul sai ennast meres soojendamas käidud. Nii külm oli lihtsalt. Eine liivas andis jõudu, mille najal sai läbi Kärdla tagasi koju kihutatud. Loomulikult ohtrate kultuuriliste**** ja lebopausidega.
Lühidalt kõik. Kui soovite pikemaid heietusi ja muljeid, siis tulge mind vaatama ja ma räägin teid surnuks.
Aga teate, mis on matka juures üks eriti mõnus osa? Koju saabumine - kui sa oled läbinisti väsinud ja kurnatud ja jõuad koju ja sind ootab soe saun ja soe söök ja mis võiks veel ilusam olla?
* Kõpule kihutada on muidugi raske, see nimelt asub mäe otsas. Aga see hoog, mis mäest alla tulles tekkis oli peaaegu et väärt seda mäkke rühkimist. Tuul vihises kõrvus ja maailm lendas mööda ja kiirus vaid kiirus ei midagi muud. Ainult ma ei saa aru, millised ajuhiiglased panind peatee risti teele ette. Mina leian, et see on jalgratturite kiusamiseks, et nad peaks oma ausalt välja teenitud laskumisel hoo maha pidurdama..grrrr
**lisaks kõigele on millimallikad ohtlikud. Neil on kombeks koguneda ümber pahaaimamatu ujuja, kleepida oma sültjas keha õnnetu pahaaimamatu supeleja külge ja muuta ta lõpuks nii raskeks, et vaeseke vajub vee alla... saate aru, mallikaid on palju. ja siis tuleb kõikse suurem mallikas ja litsub end vastu ohvri nägu nii vaeseke lämbub hoopistükis. Sellised kurikavalad elukad on millimallikad. Te olete hoiatatud.
*** Üks vahepeatus oli metsseakasvanduses. oi need põrssad olid armsad. Kuidas nad oma kärsakestega tuhnisid ja kuidas oma mudast nina aia vahelt välja toppisid. Nunnud. Ma oleks hea meelega mõne kaasa võtnud ja näiteks ratta ette rakendanud, et ei peaks ise sõitma.
Muide, meid lasti sisse lapse piletiga. öeldi, et me olemegi ju suured ja hästitoidetud lapsed. :D
**** Näiteks käisin vaatasin seda vaia, millega on Hiiumaa merepõhja kinni löödud. Minu teada Saaremaal sellist kinnitust pole. Triivime sihitult ulgumerel...
Oleksin ka tahtnud teiega seigelda, aga ehk järgmisel aastal...
VastaKustuta