neljapäev, aprill 12, 2007

Mulle palju õnne

Minu kevadise sünnipäeva tähistamise traditsiooniline avapiknik on maha peetud. Ja oi kui tantsuline see sel korral oli. Kui Man poleks soojal maal, siis oleks ta võibolla häbenedes nurgas passinud kui meie oma Kaera-Jaani tantsida vihtusime. Ahh, milline kergejalgsus, milline kordineeritud liikumine, milline rahvuslik hõngus...
Piknik ise oli nagu muiste. Viineritega ja puha (nagu ühele endalst lugupidavale sünnipäevale kohane). Külalisesinejana astus üles perekond arbuusikasvatajaid ukrainast, kes esitasid tänast Ukraina Eurolaulu (see oli kole kas teate).
Loomulikult ei jätnud me intelligentsete inimestena ka kultuurilist teemat kõrvale ning üritasime välja mõelda, mitmes keeles me oskame armastust avaldada. No et ei tekiks keelebarjääri kui mõni tumedasilmne kuumavereline peaks meiega vestlust alustama. Või et kui tuleb korealane ja ütleb: "Nanun dangsineul mucheog joahapnida", et siis sa kogemata ei vastaks. Jah, minge otse ja peale obeliski keerake paremale...

aga nüüd lähen ma magama ja laulan unelauluks (puhtas eesti keeles):
Sulle palju õnne, sulle palju õnne, palju palju õnne soovime, soovime
Sulle palju õnne, sulle palju õnne, palju palju õnne soovime, soovime
Sulle palju õnne, sulle palju õnne, palju palju õnne soovime, soovime

*Kuidas avaldada armastust eri keeltes: õppematerjal.
P.S muide see kui vanaks ma sain jäi kinnitust leidmata, aga me leppisime kokku, et ma sain 24 (seda vanust ma vist polegi kunagi tähistanud)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar