Oh, lõpuks ometi näen ma taas sinakat valgust kiirgamas arvutiekraanist. Ma olen sellest puudust tundnud. Mitte, et ma kodus arvutiekraani poleks vaadata saanud. Ma oleks end võinud kasvõi roheliseks vahtida sellest sinisest valgusest, aga puudu oli see mõnus internetisurin, see nabanöör maailmaga. Aga nüüd oleme jälle üks, mina ja mu Internet.
Kuna ma pole ammu kirjutanud, siis teen võimalikult konspektiivselt, et kõik uudised ära mahutada:
Uudis nr 1, mis polegi isegi uudis vaid pigem fakt - kool on jälle käes ja mina jälle esmakursuslane.
U nr 2 - Ma olen nüüd tööinimene ja kui hästi läheb, siis teenin veidike raha. Aga selles ei või muidugi kindel olla. Igatahes suure tõenäosusega võin oma ametinimetuseks kirjutada kunstnik. Praegu tegelen aktiivselt oma telefonile mittevastamisega. Asi on selles, et kirjastus peaks helistama ja küsima, muu seas ka kui palju ma palka tahan. Mul pole õrna aimugi, kui palju sellistele makstakse, 100, 500, 1000, 5000, 10 000, 30 000???? Igatahes kui te minuga telefonitsi suhelda tahate, siis helistage tuttavalt numbrilt, võõrastele ma ei vasta (loodan, et kui nad mind ei saa kätte, siis helistavad küljendajale, kes on mu tädi ja lubas ise asjad korda ajada kui talle helistatakse)
U3 - Maalilaager sai edukalt korraldatud. Sellega oli küll häda ja viletsust ja miski ei läinud nii nagu plaanitud ja kui te mind kohates imestate, et miks mu pea on halliks läinud, siis kõik on selle igavaese organiseerimise süü.
U4 - Olen suvel teinud kõvasti kirjatööd. Muuseas on valminud on jalgrattamatka reisikiri. Sellle kirjutamine oli keeruline, kuna minu kodusel arvutil on kõik tähed kodeeritud. Proovi sa meelde jätta, et kui tahad saada koolonit, siis pead suure ö panema ja kui tahad suurt ö saada, siis ctrl21. Lisaks olen mänginud juba varem mainitud põhjustel meeletult solitairet, samadel põhjustel veetsin ma ühe öö printeriga kakeldes.
U5 - Olen töötanud nagu ori. Kõik need miljon puud, mis jaanuaritorm murdis on lõpuks ometi kuuri alla saadud, mis kuuri ei mahtunud, on nüüd ümber kuuri. Rattaid pole küll enam kuhugi panna. Ja mõni riit on isegi jõudnud juba ümber kukkuda, aga seda ma oma süüks ei võta, mina ei pannud sinna riita, mitte halgugi. Minu oma veel seisab, eirates igasuguseid füüsikareegleid.
U6 - Meri on veel soe. Kes viibib selle läheduses, kasutage võimalust. praegu on tuult kah. Sellised lained, et hoia hinge kinni. Mina kui tõeline hülgerahva esindaja igatahes tormaks tormihoiatust kuuldes otsekohe merre (ja nii me tegimegi!)
Oh, aitab kah selleks korraks. Mõni teine päev jälle tüütan teid oma toreda eluga. nüüd, mil olen jälle tsivilisatsiooni keskel, kuulete minust paratamatult tihedamini. See on lubadus, mida pole raske täita, pigem ei suuda ma arvutist eemale hoida...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar