Jah, alles see oli kui kõik elasid milleeniumi maailmalõpu ootuses. Nüüd on juba veerand järgmisest sajandist läinud! Aeg on kokkuvõtteid teha
Kuidas see aasta läinud on? Ah, kes seda enam mäletab! Mõned üksikud eredamad killud aasta lõpupoolelt ehk meenuvad. Üldiselt oli isiklikus vaates vist pigem positiivne aasta, kuigi möödunud aastane Tõrukese superennustus lubas aegade halvimat aastat.
Välguga pihta ei saanud. Ei mäleta ka, et oleks väga palju tasse või muid esemeid pähe kukkunud (see võis tulla muidugi ka sellest, et neid kukkus nii palju pähe, et mälukeskus sai tõsiselt kahjustada, selle kasuks räägib ka see, et ma ei suuda kuidagi oma lähikondsete nimesid meenutada ja kutsun neid kõikvõimalike valede nimedega). Kas mõni koletis kargas kallale. Tööalaselt oli neid probleeme ja "koletisi" omajagu, aga kõigist on jagu saadud või vähemalt hetkeks taganema sunnitud. Lõpubossini pole ilmselt veel jõudnud. Hiiglaslik vedru mind teisele poole maakera ei visanud. Käisin kõigest Maltal, aga see oli pigem positiivne kui negatiivne tegevus. Kõige lähemale sai ennustus nende rottide osas, kes pidid külmkapi tühjaks sööma. Meil olid hiired. Külmkappi nad ei pääsenud, aga kuivainete kappi ja kommikaussi murdsid küll sisse ja tegid puhta töö. Oligi aeg varud üle vaadata.
Mis veel head juhtus? No ma sain maaomanikuks, ehitasin hooga maja, saime oma elamisele lõpuks reoveepuhastussüsteemi.
Kõige rohkem rõõmu oli muidugi minu lapsukestest, kes on tõeliselt vahvad ja andekad ja toredad tegelased. Ja-jaa, saan aru küll, et ma ei ole sugugi objektiivne hindaja. Oma lapsed ikkagi, aga no tõesti. Vaadake neid ja öelge, et nad pole ägedad (ärge tegelikult öelge!).
Tõruke on selle aastaga kõvasti kasvanud. Nii pikkust visanud (olen temast vaid vaksa jagu pikem ja kardan, et tuleval aastal jõuab mulle järele, kui ei pane mööda) kui ka küpsemaks saanud. Ta on muutunud asjalikumaks, julgemaks ja tasakaalukamaks. Ja no tema nutikus on lihtsalt kadestusväärne. Mina olin omal ajal koolis väga tugev paaris (reaal)aines, enamustes keskmik ja mõnedes lausa kohutav. No Tõruke on tugev kõiges ja mõnes kohe väga tugev. Lisaks vaimukas ja vahva.
Kui Tõruke, on akadeemilisemat tüüpi, siis Täpike on meil kunstnikuhing. Sel aastal on ta kohe eriti hoogsalt kunstiga tegelenud ja mulle meeldib tema loomingulisus. Samas on ka tema muutunud asjalikumaks ja vastutustundlikumaks. Ma ei pea sugugi enam närvidele käima jutuga, et hakatagu õppima/lugema/klaverit mängima. Suudab end ise organiseerida. Mulle meeldib tema hea sõnavara ja oskus vaimukalt olukorda edasi anda. Tema kommentaarid on kullahinnalised. Lisaks muidugi vaimukas ja vahva.
Ja kui rääkida kuldsuudest, siis siin saab esikoha loomulikult Tirts, kelle ütlused on tihtipeale nii humoorikad kui teravalt täpsed. Lisaks on tal väga lai sõnavara ja ta ei karda keerulisis sõnu kasutada Kuigi veel lasteaias, on tal välja kujunenud juba väga tahtejõuline ja otsusekindel isiksus. Tirtsul on tõeline seikleja hing ja ta on hirmutavalt iseseisev. Lisaks on ta ka nutikas lutikas. Ta kuulab, paneb tähele, loob seoseid ja suudab hiljem õiges kohas teadmisi kasutada. Siin tooks näite: Vaatasime koos raamatut, kus oli pilt B. Notke "Surmatants".
Tirts küsis mult veidi hirmunult, ega see päriselt ei olnud. Ma selgitasin, et ei, sest luukered ei saa päriselt liikuda. Mille peale teatas ta targalt: "Jah, see on sellepärast, et lihased liigutavad luid, aga luukerel pole lihaseid!"
Ilmselt oli tegu kunagi kauges minevikus kuuldud tarkusega, mis väikeses peakeses ootas oma aega. Imetlusväärne! Lisaks on tema teadmised eksootilistest loomakestest kadestusväärsed.
Näe, aasta kokkuvõte läks laste kiitmiseks kätte ära. Olgu siis selle aastaga nii. Vaatame järgmisesse aastasse? Mõni lubadus? Ei julge veel lubadusi anda. Ootame, mida Tõrukese ennustus sel aastal toob (kui aeg käes, siis jagan seda ilmselt siingi, varuge veidi kannatust)!
