21 DPC, Something I hate

Vihkamine on nii äärmuslikt tunne. Mulle ei meeldi öelda, et ma vihkan üht või teist. Aga on terve hunnik asju, mida ma silmaotsaski ei salli. Igapäevaselt näiteks seda ilget kaost ja segadust, mis siin laiutab. Pesemata nõusid. Riidekuhjasid. Kõikjal vedelevaid mänguasju. Siis ei suuda ma sugugi seedida seda kui mul on mingi enda arvates geniaalne idee ja ma ei suuda seda ellu viia nii nagu ma seda enda peas näen. Enamasti puudutab see käsitöövaldkonda ja joonistamist. Viimasel ajal on mind häirima hakanud kurb tõsiasi, et meil on liiga palju asju ja need on igal pool risti jalus. Pidevalt löön varba ära. Aga no tõesti. Peale seda kui kaks pisikaost on toast üle käinud tuleb väga hoolikalt oma sammusid seada, et ilma konte murdmata ühest toa servast teise saada.

21 DPC Something I am scared of

Mina kardan ämblikke, vihmavarje ja teravaid, torkavaid ja lõikavaid esemeid oma silmade kõrgusel (sinna alla lähevad ka eelmainitud vihmavarjud). Aga nii hirmsaid asju nagu ämblikke, vihmavarje ja teravaid, torkivaid ja lõikavaid esmeid silmade kõrgusel ma ei fotografeeri. Otsisin oma pildipangast hoopis pildi hirmust. Hirmul olla suured silmad :P

21 DPC Reminds me of childhood

Tükk aega vaatasin ringi ja no mitte miski ei meenutanud lapsepõlve. Seni kuni Mps tegi ettepaneku väike CIV teha. Kohe meenusid ajad kus sai koos vennaga igal õhtul CIV-i taotud. Taustaks mängisid Biitlid. Olid ajad :)
Jah, tõsi, tegu pole mitte kõige varajasema lapsepõlvega. Aga kuna mul oli mõnusalt pikk lapsepõlv, siis läheb see kirja küll. Olulisemalt varasemasse aega paigutuvad lõputud tetriselahingud isaga ja suurepärased saavutused supaplexis. Veel varasemasse aga Maniac Mansion, Zak Mckracken ja kui päris lasteaeda tagasi minna, siis minu esimene arvutimäng oli kurb lugu sellest, kuidas konn läks üle tee. Nostalgia-nostalgia.

21 DPC, My neighbourhood

Siia polnud mul küll midagi teab mis põnevat pilti lisada. No ma lihtsalt ei ela teab mis põnevas naabruskonnas.

21 DPC Guilty pleasure

Igikestval dieedil ja juba ei tea mitmendat aastat järjest kas rase või imetav ema. Jäätis ja veints ei tohiks mitte minu menüüsse kuuluda. Enamasti ei kuulugi. Aga vahel harva siiski luban endale natuke maiustamist süümepiinadega pooleks. Ma ikka naeran, et kui süümekate tundmisega ka kaloreid kulutaks, võiks ma ohtralt šokolaadijäätist mugida ja sealjuures saledaks ka veel saada.

21 DPC Something on my wishlist

Mis on ühe kroonilise emme wishlistis esikohal? Ikka see, et need kaks põnni läheks vabatahtlikult kell 20 magama, laulaks ise üksteisele unelaulu ja magaks ilma ärkamata hommikuni ja siis hiiliks ka vaikselt teise tuppa mängima, nii et emme saaks edasi magada. Vot see oleks elu.
No ja peale seda tulevad sellised maisemad soovid, nagu see, et väike kollane majake võiks valmida ja see, et need üleliigsed 20 kilo haihtuksid õhku või midagi muud säärast.

21 DPC Old picture of me

See on üks enam kui kolmekümne aasta tagune pilt. Olen siin sama vana kui Täps praegu. Ja sama edev. See on ka põhjus, miks selle pildi valisin. Ärge nüüd seda jõletut fotoshopi tähele pange, aga tuleb tunnistada, et mõningane sarnasusju on. Aga ilmselgelt oli minul selles õrnas eas rohkem juukseid peas kui Täpsil.