Jõulud on saamise aeg!

Keda huvitab, siis lõunaks sõin sushit (kaupluse külmletist, ei midagi erilist, aga hamba all ei piiksunud ka). Õhtuks pidin tegema kartulikotlette, aga Mps kes käis poest mune ostmas, kaotas munad poolel teel ära. Nii et jäi lihtsalt soojendatud kartulipuder ja kaste.

Aga kui aus olla, siis tegelikult ei tahaks eriti söömisest rääkida. Siin on mitmel peol muudkui järjest söödud ja söödud. Esmalt Mpsi perega täiesti traditsiooniline jõulutoit - ikka seapraad ja verivorstid ja hapukapsad. Seevastu meie teine jõulupidu kodus oli selline säästuvariant. Lapsed lihtsalt ei söö suurt midagi. Pole mõtet väga vaeva nähagi. Samas ma keeldusin kategooriliselt jõuluõhtul külmutatud pitsa pakkumisest ja seega tuli ikkagi ahjukana kartulipudruga (see sama, mille jääke ma täna sõin). Kolmandal jõulupeol oli taas jälle traditsioonilisem jõulusöök - ahjupraad, kapsad ja kõik muu hea ja parem.

Meil oli tõesti kolm jõulupidu. Iga kord käis ka jõuluvana. Ainult et see jõuluvana oli selline krutskeid täis - kahel korral lasi kella ja jooksis naeru pugistades minema. Sisse ei astunud. Kolmandal korral ilmselt oleks ka kella lasknud, aga meil ei ole kodus uksekella.

Räägiks veidi ka kingitustest - see, mida lapsed said ma ei hakka üles lugema, kuigi minu meelest oli sel korral kingitustega päris hästi. Ei olnud liiga palju ja olid sellised asised. 

Ütleme ausalt, et esimene jõuluõhtu üllatas kõige enam. Kuna ma polnud ühtegi luuletust ega laulu selgeks õppinud, siis lootsin, et ehk ühe suudan ikka meenutada ja oma paki lunastada. Suur oli minu üllatus kui minu nimi kingikotist lausa kolmel korral esile kerkis. Puterdades ja spikerdades õnnestus mul välja lunastada järgmise sisuga kingid:

• raamat "Võimatud olendid" ja hunnik komme - raamatud meeldivad mulle ikka. Sellest on pool juba läbi tänaseks. Kommid meeldivad mulle ka ja konkreetne päkapikk teadis täpselt, milliseid komme ma armastan. Lisaks poetas ta pakki ka neid komme, mida ta ise üle kõige armastab. No et ma temaga jagaks.
• Valik erinevaid spray-õlisid - see on juba tuttav toode ja äraproovitud omas headuses. Ma muidugi ei ole eriline meisterkokk ja maitseõlisid väga kasutada ei oska, seega on minu lemmik vaieldamatult tavaline, millega pannkooke teha.
• Uus pesupulgakott koos pesupulkadega - selle jõuluvana käekirja tunnen ma ka kaugelt ära - ta vaatab, millest ise meie majapidamises puudust tunneb ja siis kingib jõuludeks. Ega see pole esimene kord talt pesupulki saada. Samas on tal ka alati õigus, need asjad ongi majapidamisest puudu - vana pesupulgakott andis just otsad ja pesupulki on alati liiga vähe.

Teisel, kodusel jõulupeol oli kingitusi hulga vähem, aga sellest polnud ka suuremat lugu. Meil oli sellegipoolest äärmiselt lõbus. Kuna ma polnud endiselt ühtegi salmi suutnud pähe õppida, siis suunasin alternatiivsete kingilunastusmeetodite poole. Näiteks pidime ühe kingituse eest tantsima oma kõige lollakamat stiili tantsu või siis tegema teistele ebatraditsioonilisi komplimente või riietuma totakasse kostüümi või kehastama teisi pereliikmeid või rääkima ühesõna juttu (see on selline jutt, kus iga inimene saab öelda vaid ühe sõna ja välja peab tulema tervikjutt. See on alati väga lustlik, sest jutt ei pööra mitte kunagi sinna suunas kuhu sooviksid seda juhtida. Mängisime seda ka kolmandal jõulupeol ja ma kardan, et tänu sellele on igavesti rikutud kõik lood, mis räägivad põtradest, öökullidest, naabri aias olevatest aukudest ja trammidest). Igal juhul oli lõbu laialt ja kui kingitused jagatud saime veel veeta perega kvaliteetaega lauamänge mängides.

Kui kingitustest rääkida, siis sain sel korral jõuluvanalt terve assortii värvilisi sokke (teate ju küll, et mulle meeldivad värvilised ja tobedad sokid) ja veel veidike minu ja jõuluvana lemmikkomme.

Kolmandaks jõulupeoks olin juba paremini valmistunud. Kuna pidu toimus mandril, siis oli terve tee aega uusi lugusid-laule õppida. Mps luutetas valmis terve õpetliku sisuga poeemi, sel ajal kui mina õppisin raadiost möödaminnes selgeks uue jõululaulu. Tõsi, see oli küll selline lasteaia noorema astme tasemel keerukusega laul, aga see jõuluvanale ei lugenud - sain oma kingituse kätte. Selleks oli hundinahkne hommikumantel (jõulukingi tegemisel ei vigastatud ühtegi hunti ega muud looma) ja akrüülvärvid. Mõlemad väga vajalikud. 

Kui kõik kingid olid laiali jagatud, vaatas Täpike väga rangelt Mpsile otsa ja küsis nii, et keegi ei kuuleks, et kus on ometi see kingitus, mille kotti sokutamise eest Mps pidi hea seisma. Loomulikult oli ta selle poolel teel ära kaotanud. Just nagu munad postituse alguses. Õnneks mitte siiski nii põhjalikult, nii et kui me neljandal päeval koju tagasi jõudsime, ootas mind kuuse otsas ees veel üks kingitus - see oli riiv! Vana oligi väga kole ja roostetanud.

Vot sellised lood olid meil siis jõulude kingituste ja saamisega!