Raamatutega lumevangis

Mul pole üldse aega blogida. Teate ju küll - kuulsate kirjanike asi - vaja autogramme jagada ja pühendusi kirjutada, interviusid anda ja raamatuesitlusi korraldada...

Nagu aru saite, on raamat käs! Nii tore! Kui kuller pakiga saabus olin põnevil justkui laps jõululaupäeval.

Teist samapalju läks otse raamatupoodi

See jutt raamatuesitlustest oli muidugi kirjanduslik liialdus. Nagu ka enda kirjanikuks nimetamine. Ega siis iga üks kes raamatu kirjutab kohe veel kirjanik ole.  Ja kunstnikuks eibpea ma end samuti. 

Seega ei midagi eksklusiivset. Tegelikult pakin ja postitan hooandjatele raamatuid. Enamus on juba teele läinud. Viimane ports peaks täna-homme valmis saama ja kui pakiautomaat tänasest tormist toibub, siis ehk saab saadetudki.

Torm oli täna muidugi mehine! Hommikul vilgutas töö juures tulesid ja ähvardas varakult tööpäeva lõpetada. Pidas siiski õhtuni vastu. Kodutee oli omaette ekstreemsus. Nähtavus oli äärmiselt kesine ja kui põhimaanteelt metsa vahele keerasin, siis kadus seegi. Hommikul ideaalselt lükatud teest polnud järel midagi. Teedki polnud näha. Lumi oli nii paks, et auto töötas nagu sahk. Ainult selle puudusega, et lund suunavat sahka polnud ja kõik lendas otse esiklaasile. Seisma ka ei saanud jääda - polnud kindel, kas siis enam liikuma saaks. Täitsa ime, et teelt välja ei sõitnud.

Hivitav, kuidas homme tööle saab?

Samas mis ma virisen. Meil on elekter ja vesi ja soe. Luksus, mida mõnedel pole juba mitu päeva.