Sügis

Kas olete märganud, et ootamatult on sügis saabunud. Nii üle öö. Sõltumata sellest, mida näitab kalender. Tegelikult teavad kõik (eriti koolilapsed), et sügis algab 1. septembriga ja tänavu on isegi emake loodus sellest aru saanud.

Algas sügis meie pereski. Tõruke läks neljandasse ja Täps kolmandasse klassi. Tirts nuttis esimese septembri hommikul lahinal ja nõudis ka võimalust kooli minna. Lubas seal hoolega maatut (loe raamatut) vaadata. Ise käib alles lasteaia kõige pisemate rühmas. Ta on küll äärmiselt andekas, aga siiski mitte selline imelaps, et võiks alushariduse etapi sootuks vahele jätta ja otse koolipinki maanduda. 

Küll see eluke on kummaline. Üks nuttis, et kooli ei saa, teised jälle nutsid, et vaja kooli minna ja vabadusest võib suu puhtaks pühkida.

Kuigi mulle omal ajal kool sugugi vastumeelne polnud, siis uuesti ei viitsiks koolis käia. Aga kui nüüd päris aus olla, siis ega see tööinimese elu ka meelakkumine ole. Täna näiteks istusin peaaegu 7 tundi erinevatel koosolekutel ja istungitel. Vahepeal tegin väikese põike koolimajja, veendumaks, et sinna tahan ma veel vähem minna ja siis koosolekule tagasi.

Võeh.