Miskit on mäda Taani riigis (illustreeritud versioon)

Tere-tere
Mind pole siin blogis ammu näha olnud. Nojah, mind pole üldse siinkandis näha olnud. Käisime nimelt perega Taanis. Ja mitte lihtsalt oma pisikese perega, vaid laiendatud variandiga. Ehk siis lisaks meile viiele olid veel minu ema ja isa ning õde ja vend peredega. Kokku siis 14 inimest. Toon punktide kaupa välja mis reisist meelde jäi:

• reisifirma - reis oli meil korraldatud Mummi & co reisifirma poolt. See on üks hea reisifirma, kõik korraldatakse ilusasti ära. Ma ise olen reisikorralduses nõrk, aga ema on juba vana kala ja saab ilusasti hakkama nii öömajade broneerimise, kindlustuste kui autorendi ja muude sääraste vallatustega.
• lennureis - see oli meie laste jaoks esimene kord lennata. Esimene tagasilöök toimus juba turvakontrollis, kus Tirts keeldus oma kotist loobumast ja kuulutas seda valjuhäälselt põrandal jonnides. Loomulikult tekitas see turvatöötajates kahtlust, nii et kott uuriti läbi. Olgu mainitud, et see sisaldas ainult ühte mängujänest ja igasuguste keelatud kaupade, tulirelvade ja narkootikumide sisaldus oli ümmargune null. Lend ise läks enamvähem. Maandumise ajal protestis Tirts küll turvarihma vastu kuni ootamatult magama jäi ja tagasiteel kurtis Täpike hirmsat kõrvavalu ja halises mu kõrval, aga muidu suuremaid tagasilööke ei esinenud. Tõsi lennujaamades passimine oli tüütu. Hea, et oli otselend. Lennuk maandus Legolandi kõrval.

tahaks lennata... aga veel ei lasta pardale

• Legoland - loomulikult oli meie peamiseks sihtkohaks Legoland. Tõruke oli eelnevalt küll väga negatiivselt meelestatud ja teatas, et see on üks igav koht. Sisuliselt muuseum. Kohale jõudes selgus siiski, et pigem ikka lõbustuspark ja sugugi mitte nii igav. Seal oli tegemist kõigile. Mina liikusin koos Tirtsuga ja külastasin seega väikelaste atraktsioone. Ega see lihtne polnud end kõikvõimalikesse pisitillukestesse vagunitesse ja gondlitesse mahutada, aga samas jälle meeldivalt rahulik. Ei mingit südantpööritavat kihutamist. Tõsi. Vähemalt kolmandik lõbustuspargist jäi meil lihtsalt nägemata, aga mis sellestki. Tegelikult valetan. Ülevalt keerlevast vaatetornist nägin ilmselt kõike.
  
  
• Aalborgi loomaaed - väga armas väike ja hubane loomaaed, samas kõik olulised loomad (lõvid, tiigrid, elevandid, kaelkirjakud, jääkarud jms) olid olemas ja hästi vaadeldavad. Suurim vaatamisväärsus oli punane panda (kellel ei olnud pandaga küll mingit seost. Pigem meenutas rebase ja pesukaru vahepealset elukat.

  

  Tallinna loomaaias kaelkirjakuid pole. Selles siin aga oli neid terve pesakond. sõid peost võilillelehti ja olid muidu nunnud

  
  
• Aarhusi vabaõhu muuseum (Den Gamle By) - sealt sain ma pinnu sõrme ja veetsin suure osa ajast jäätise järjekorras. Ilma näljaste ja igavlevate lasteta oleks seal ilmselt päris mõnus jalutada ja uudistada. 

  

  Taani ajalooline arhitektuur meeldis mulle rohkem kui kaasaegne, mis kippus olema kandiline ja steriilne, et mitte öelda igav

  
  
• Kuninga kõrts. See on vanim Taanis endiselt tegutsev kõrts, kus kunagi olla ka kuningas söönud ja kohta kiitnud. Me käisime ka. Ma ei tea, kas kuningas tellis ka coca-colat ja vahvleid, aga maitsesid need küll hästi. 

  

  kuninga kõrts

  
  

  

  vahvlid moosi ja jäätisega

  
  
• Tuletornid - Külastasime nelja tuletorni - nii kõige vanemat kui seda, mida vahepeal mööda düüne ohutumasse kohta lohistati kui ka seda, kust avanes imeline vaade Taani tipule. Suure tuletornisõbrana nautisin seda osa.

  

  Rubjerg Knude tuletorn. Sinna pääsemiseks tuli teha pikk matk. Lastele meeldis eelkõige lõputu liivakast, mis tuletorni ümber laiutas.

  
  

  

  vanim säilinud lahtise korviga tulepaak Skagenis

  
  

  

  Skageni valge tuletorn. Tegelikult oli see tehtud loomulikult punastest tellistest, aga siis leidsid nad lubjapintsli. Vähemalt niimoodi tõlkis google translate juuresolevat infotahvlit.

  

  Skageni hall tuletorn. See on Taani põhjapoolseim ja kõrguselt teine. Tippu viis 202 astet. Tean täpselt, need olid nummerdatud.

  
  
• Taani tipp - kõige rahvarohkem koht Taanis. Plaan oli seista ühe jalaga Lääne- ja teisega Põhjameres. Aga see sama mõte oli veel sadadel inimestel ja lõpuks selgus, et sellist konkreetset tippu polnudki. Lapsed nautisid tippu muidugi täiel rinnal. Tirts jooksis kilgates ja vett pritsides ühest merest teise ja jälle esimesse tagasi. Ka suuremad olin rinnuni märjad. Tavaliselt olid mul ikka varuriided kaasas, aga sel korral miskipärast olin kõik vahetusriided hotelli jätnud.

  

  ülerahvastatud tipp

  
  

  

  sellised "liivaussid" tõid aga rahvast juurde (mõne viisid ära ka)

  
  

  

  siin on riided veel üsna kuivad, järgnevas videos on näha, et see ei püsinud kaua nii

  
  
  
  
• rannad - külastasime Läänemere ääres asuvat palmiranda, kuhu oli veetud ohtralt kiduraid palme. Vesi oli külmavõitu ja rannas palju teravaid teokarpe. See muidugi ei takistanud meid suplemas käimast. Küll aga jättis palju sügavama mulje Põhjamere rannik. Meie peatuspaiga lähedal Lokkenis oli uskumatu liivarand. Seal ei olnud kivipoegagi. Ainult kümnete kilomeetrite kaupa laia liivaranda. Kõige kummalisem oli see, et autodega sõideti sisuliselt veepiirini ja mööda rannaliiva läks lausa ametlik tee. Ja päike loojus otse merre. Imelised vaated. Seal sai paar korda ikka ujumas ka käidud. Nii päikeseloojangu ajal kui meeletult suurte lainetega. Viimase kohta ütles Täpike, et see oli kogu reisi kõige toredam osa. Tirts ilmselt sellega ei nõustunud, sest tema veetis selle aja rannal rätikus sisse mässitult lõdisedes. Mis viibki meid järgmise teemani.
  

  

  ainus kalju keset lõputut liivarannandust

  
  

  

  "valge linn" meie kodurannas

  
  

  

  palmirannas

  
  

  

  õhtu Lokkenis

  
  
• tuul - Taani on tuulte maa. Seda näitab selgelt elektrituulikute rohkus. Veelgi selgemalt näitab seda aga minu soeng, mida polegi vist võimalik enam korda saada ja mistõttu ma näen kõikidel piltidel välja nagu ülesöönud metsjeesus.

  

  pole kõige parem tuule pilt - kaabu püsib veel peas

  
  
• liiv - lõputute liivarandade ja tugeva tuule koosmõjul olid kõik kohad tihedalt liiva täis. Auto, riided, juuksed, suu ja silmad - kõik! Kuna neil liiva nõnda lahedalt käes, siis olid nad lausa liivalinna rajanud. Tõrva Volodõmõr oleks sinna hästi sobinud.

  

  Harald sinihammas

  
  

  

  Tirtsu lemmikloom

  
  

  

  lõputud liivaväljad

  
  
• kalad - käisime okeanaariumis - Tirtsule meeldis väga kalu vaadata. Veelgi enam meeldis talle aga mänguväljakul väikesi kivikesi oma jalanõudesse kuhjata. Täpike ütles, et kalad on igavad. Tõruke ja Täpike nautisid kõige enam tormisimulaatorit, kus tuul puhus mütsi peast. Mulle meeldisid millimallikad. Tõsi, meres nad mulle ei meeldi, aga silmale oli ilus vaadata. hüpnotiseeriv lausa.
  
  
• Mäed - käisime Taani peaaegu kõige kõrgema mäe - taeva mäe - tipus. Tegelikult on see vist kõrguselt neljas tipp, aga see ei loe. Meie suurest munamäest on see enam kui poole madalam. Tore. Oligi vähem ronida. Palju keerulisem oli aga kõikvõimalike liivamägede tippu ronida. 

  

  luite otsa ronimine

  
  

  

  taevamägi

  
  
• majutus - olime Taanis 7 ööd ja peatusime 4 erinevas kohas. Igal pool olid oma head ja vead. Kui kõigist oleks võtnud parima, oleks saanud ideaalse öömaja. Samas kui kõigest oleks võtnud halvima, oleks üsna närune olnud.

  

  1. öömaja. Selle peamiseks plussiks oli väga suur ja mitmekesine mänguväljak lastele. Seal oli kõike, alustades suurtest batuutidest, minigolfist ja turnlast (suur ronimisatraktsioon) ning lõpetades vabalt kasutatavate pedaalidega rallikatega. Miinuseks oli ruumikitsikus putkas.

  
  

  

  2. majutuskoht. Plussiks oli see, et kogu villa oli sisuliselt meie päralt ning saime end seal mõnusalt koduselt tunda, süüa teha ja niisama laiutada. Miinuseks oli laste mängunurk, mis koosnes mustast kiigest ja katkisest raudtorust. Natuke puhtam oleks võinud kogu elamine olla.

  
  

  

  3. öömaja oli vanast meiereist tehtud hotellilaadne toode. Plussiks olid avarad ja hea planeeringuga toad ja sõbralik perenaine. Miinuseks söögitegemise võimaluse ja mänguväljaku puudumine.

  
  

  

  viimane öömaja asus hea koha peal sisuliselt kesklinnas ning oli kõige modernsem ja kõikide mugavustega. Lastele meeldis, et sai piiramatult multikaid telekast vaadata. Miinuseks hind - see oli kõige kallim.

  
  

Reis oli tore, aga tore on ka kodus tagasi olla.

lennukist võis näha kodusaart

Nüüd saab hakata järgmist reisi plaanima. Näiteks Mps otsustas täna eksprompt Virtsus käia. Ja kuna hakkas hirmsasti meeldima, siis läks teise korra veel...