Puhkus tuulepealsel maal

Muide, mul on sel nädalal puhkus.

Puhkuse esimene päev oli väga tegus. Olgugi, et laisk, aga ka minus on peidus tilgake tõelist eestlast, kelle nägemus puhkusest on lihtsalt teistsugune töö. Õnneks ainult tilgake. Alustuseks lõpetasin ära pikale veninud teetööd. Eriti pühendunud ja tähelepanelikud fännid (kui selliseid peaks leiduma) mäletavad, et möödunud aastal soovisin sünnipäevaks kõnniteed ja selle tarbeks kaevati septembri alguses maja ette vallikraav. Täna siis võib kõnnitee saagale punkti panna (kui garantiitööd välja jätta). Toimus pidulik lindilõikamine ja kõnnitee ongi valmis.

Kas pole ilus? Ise tegin. Need, kes hakkavad virisema, et pole just üleliia tasane ja servad pole sirged ja üldse mõistlik inimene asfalteeriks oma kõnnitee ära, või teeks vähemalt ristiinimese kombel kõnniteekividest, võtku teadmiseks, et see kõik on taotluslik. Esiteks on see valminud käsitööna - iga kivi hoolikalt valitud ja paika pandud. Teiseks on see tehtud kohalikust materjalist, mitte Hiinast tellitud kivilaadsest tootest. Meil siin kohalik ongi selline ebakorrapärane. Pealegi on meil tegemist vana taluõuega, siia ei sobikski loodi järgi seatud sirged teed. Loll on kes põhjendust ei leia. Mina olen igatahes oma väikeste valgete käte tööga väga rahul. Aga eks see üks paras pusle oli. Ainult selle vahega, et tükid polnud mitte ilusasti karbis koos, vaid neid tuli otsida. Ja et oleks keerulisem, oli keegi vähemalt 10 puslet kokku seganud ja siis üle krundi laiali puistanud. Ja mina ei tea, kes see käskis nii laia  tee teha. Kahe kivi laiusest oleks piisanud...

Kui aga teetööd said valmis ja natuke palgatöödki tehtud (Olen süüdi. Ma tean, et puhkuse ajal ei tohiks, aga ikkagi  tegin), siis mõtlesin, et puhkaks ka natuke. Tegin omale võileiva ja tassi kohvi ning mõtlesin, seda väljas sooja päikese käes nautida. Õues on praegu imeilus. Päike paistab, linnud laulavad, liblikad, mesilased ja kimalased lendavad ringi, aga sääski veel pole. Ainus häda oli selles, et tuul oli jahe. Käisin mina oma tooli ja kohvitassiga ringi ning üritasin leida tuulevaikset kohta, aga see osutus võimatuks. Kohvi jahtus suure otsimise peale ära. Taas tuleb nentida, et üks haritud inimene ehitaks oma onni merest kaugemale...