Tegin arvuti lahti ja mõtlesin, et kirjutaks midagi. Aga pea on täiesti tühi. Tühjaks pigistatud. Nagu sidrun.
Neljapäeviti on tööpäev tavapärasest tund aega pikem ja see on nii kurnav. Niigi on tööd jõle palju. Ja niimoodi on terve see aasta olnud. Koguaeg käib võitlus, et kuidagigi graafikus püsida, aga uusi asju tuleb pidevalt peale. Õhtuks olen täitsa sooda.
Oota. Kumb siis? Sidrun või sooda? Sidrun ja sooda! Kõlab nagu midagi, millest võiks kirjutada artikli "5 lihtsat nippi kuidas koduste vahendite abil võita tõrksaimadki plekid."
Selline väike neljapäevaõhtune hala.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar