Hakkame sättima

Olete ka tähele pannud, et minu sissekanded on viimasel ajal harvad ja napid? Nii on. Ah, et millega ma siis oma tühist elu sisestan, kui isegi kirjutamiseks aega ei leia? Lihtne. Ma valmistun siin oma juubileumiks. Jaa, ma saan sügisel 40 ja juba praegu teen plaane, et mida ka pittu selga panna.

Selga tarvis siidisärki,
Ümber tarvis kuldakörti,
Vööle tarvis kirju vööda,
Jalga tarvis siidisukka,
Pähe tarvis hõbepärga.

"Kuldakördi" kangas on juba tellitud ning ootab spetsialisti kätte viimist. Hetkel tegelen "siidisärgiga". See siid on küll üsna linane ja vanapaganaga pole siin ka midagi pistmist. Kuigi kolm tilka verd olen tõenäoliselt ohverdanud küll. Võibolla isegi rohkem. Päris mitu korda on sõrme torgatud.

Lubage tutvustada minu selleaastast käsitööprojekti. 

Või noh seda, mis tänaseks valminud on. See tuleb veel särgiks kokku õmmelda. Seelik, sukad, tanu, põll, vöö ja kõik muu vajalik tuleb veel hankida. Sellega läheb muidugi keeruliseks. Mulle väga meeldiks ise teha, sest isiklik panus annab minu meelest väge ja väärtust asjale juurde, aga noh, ma ju ei oska. Traagika seisneb sellest, et kuigi ma siin pürgin käsitööblogiks, siis tegelikult on ristpiste  ainumas käsitööliik, millega ma hakkama saan. 

Edasi tuleb end kas mõnele meistrile õpipoisiks smugeldada või siis leppida tõsiasjaga, et igal alal ei saagi andekas olla ning tellida rõivatükid kohalikelt meistritelt.

Või kolmas variant - südaöösel sauna minna ja loota, et vanapaganal on veel mõni poeg, kes viitsiks puuduolevaid riidehilpe kohale tuua. Lihtsalt liiga ahneks ei tohi minna.